Kümneaastase intervalli järel korratav Eesti naiste tervise uuring viidi 2024. aastal läbi juba kolmandat korda, varasemad küsitlused toimusid 2004. ja 2014. aastal. Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja naistearst Made Laanpere rõhutas, et tegu ei olnud pelgalt tervise või sündimuse statistikaga, vaid uuring puudutas naiste igapäevast elu ja valikuid.

Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor Kai Part ütles uuringut lühidalt kokku võttes, et Eesti naiste suhted ja seksuaalsus on ajas avardunud – rahulolu oma paarisuhtega on suurenenud, hoiakud on muutunud liberaalsemaks ning seksuaalkogemused mitmekesisemaks.

Rahulolu oma seksuaalsuhetega on uuringuaastate võrdluses kasvanud: 70 protsenti naistest hindab oma seksuaalsuhet kas väga õnnelikuks või pigem õnnelikuks, samas kaheksa protsenti on hinnanud seda õnnetuks. Teadlaste sõnul saab suurenenud rahulolu selgitada sellega, et naiste eneseteadvus neil teemadel on aja jooksul tõusnud.

Uuringus pöörati tähelepanu ka teemale, mida varem põhjalikult käsitletud ei ole – menstruatsioon ja üleminekuiga.

Made Laanpere rääkis, et selle perioodi ümber on olnud kõrvulukustav vaikus. "Naised muutuksid justkui väärtusetuks, nähtamatuks sel ajal. See kõrvulukustav vaikus ei puuduta mitte ainult ühiskonda, vaid naistearstina näen, kuidas emad ja tütred ei räägi omavahel sellest eluperioodist. Võib olla nii, et kodus kasvab puberteedieas tütar ja ema hakkab läbima üleminekuaastaid. Mõlemad maadlevad nendest tulenevate probleemidega, aga sellest ei räägita, mistõttu mõlemad kannatavad vaikides. Ettekäändeks tuuakse, et alati on nõnda olnud või kannatamine justkui ongi väga õilis," kirjeldas Laanpere Vikerraadio saates "Uudis+".

Näiteks 70 protsenti naistest kogevad üleminekueas kuumahooge. "Selle vastu on aga väga tõhusaid ja turvalisi vahendeid, et neid leevendada. Sõnum on see, et tuleb otsida abi," rõhutas Laanpere.

Laste saamise põhjused

Uuringus käsitlesid teadlased ka naiste lapsesaamise soove ja põhjuseid. "Meil naistearstidena on ikkagi oluline teada, mis võib mõjutada inimeste lastesaamise plaane," selgitas Laanpere. Kuna samu küsimusi küsiti juba 20 aastat tagasi, soovisid teadlased näha arenguid, mis on selles valdkonnas toimunud.

Kui paar aastat tagasi lahvatas skandaal Pere Sihtkapitali lastetute pereuuringu osas, siis leidis osa ühiskonnast, justkui oleks lastesaamise kohta küsimine kohatu. Laanpere ei nõustu, et seda oleks ebaeetiline uurida või küsida.

"Küsimus on selles, kuidas ja millise rõhuasetusega küsida. Kui seda teha tundlikul moel ja lähtuda sellest, et igal naisel on endal õigus otsustada, kas ta soovib lapsi, millal soovib ja kui palju ta neid soovib, siis ei riiva see küsimus kindlasti mitte kedagi," selgitas ta.  

38 protsenti lastetutest naistest nimetas peamise põhjendusena, miks neil lapsi ei ole, sobiva partneri puudumist. 40–49-aastaste seas tõusis see näitaja lausa 50 protsendi juurde.

Laanpere sõnul räägib see palju nii meeste kui ka naiste rollist – paljud naised on kogenud üksikemaks jäämist, elatisraha mittelaekumist ja partneri ebausaldusväärsust.

"Igal viiendal naisel tuleb oma elus silmitsi seista sellega, et ta jääb üksikvanemaks. 40 protsenti neist ei saa elatisraha ja kui naised selliseid tendentse ühiskonnas märkavad, siis võib ju aru saada, et nad ei tunne end väga turvaliselt. Naiste ootus on ikkagi see, et mõlemad panustavad võrdselt. Naised soovivad samamoodi olla iseseisvad ja teostada ennast tööl. Nad ei soovi enam seda, et keegi neid üleval peab. Kui nad näevad, et kodune elu jääb samal ajal nende kanda, siis see võib nende otsuseid mõjutada," selgitas naistearst.  

Palju nimetasid naised ka ühe põhjusena majanduslikku toimetulekut, aga selle osakaal on 20 aastaga vähenenud. "Enamik naisi ikkagi tahab lapsi, see on selge. Pereväärtused ei ole kusagile kadunud. Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks," rääkis Laanpere.

Uuringust tuli selgelt välja ka see, et elupaik on muutunud 20 aastaga palju olulisemaks. See oli üks sagedamini valitud vastusevariant. Nooremas vanuserühmas märkis selle põhjuseks lausa pool vastanutest.

"Siin annab minu arust riigil väga palju ära teha, et kergendada näiteks kodulaenu saamist noortele peredele. Praegu peab pank näiteks kolme või rohkema lapse olemasolu laenu saamisel riskiteguriks. Miks peaksid lapsed olema kodulaenu saamisel takistuseks?" arutles Laanpere.

Miks naised lapsi soovivad?

Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro tõi uuringut tutvustades välja, et aastal 2023 oli esmasünnitaja vanus 29,5 eluaastat, mis on sarnane teiste lääneriikidega.

"30-aastane sünnitaja ei ole probleem. Me ei saa öelda, et sa pead sünnitama varem. Inimesed on vastutustundlikud ja keskmise vanusega ei saa võidelda," rääkis ta.

Uuringus vaadati ka põhjuseid, miks naised lapsi soovivad. Peamised põhjused olid seotud sellega, et soovitakse hoolitseda lapse eest ja teda armastada ning soov kogeda emadust. Samuti oli oluline põhjus see, et lapse arengu ja kasvamise jälgimine pakub rõõmu.

8,4 protsenti vastas, et lapsi on vaja eesti rahva säilimiseks. "Muidugi on tore, et kaheksa protsenti mõtleb selle peale. Tegelikult me oleme ju kõik mures, et Eestis sünnib vähe lapsi. Aga võib ka niimoodi mõelda, kas lastel on parem, et nad sünnivad isamaa pärast või sellepärast, et neid oodatakse armastusega sellesse perekonda," rääkis Laanpere.

Numbrid näitavad tema sõnul, et inimesed soovivad lapsi. "Survestamine, mida praegu väga sageli tehakse, kindlasti ei toimi. See võib vastupidi vähendada laste saamiseks vajalikku turvatunnet veelgi. Mina naistearstina näen seda oma patsientide hulgas. Toetada tuleb ikkagi turvalisust pere- ja ühiskonnas," ütles ta.

Kai Part tõi välja, et sageli kasutatakse argumendina, et kui esimene laps sünnib hilja, ei jõua järgmised lapsed sündida. "Pigem sõltub järgmiste laste sündimine sellest, milline oli esimese lapse saamise kogemus. Kuidas inimesed tunnevad ennast ja kuidas neid toetatakse. Isegi linnaplaneerimine on sellega seotud. Vanus ei ole niivõrd oluline," ütles ta.

Riikliku perepoliitika kujundamisel tuleb Made Laanpere sõnul keskenduda sotsiaalsetele tugistruktuuridele, mitte pelgalt rahale. "Meie vanemahüvitiste süsteem on kindlasti olnud väga vajalik, aga selge on see, et see enam ei toimi. Meie uuringus nimetas ainult kaks protsenti nende olulisust. Samas ma ei eita, et on olemas inimesed, kelle jaoks need on ülivajalikud," sõnas ta.

Vajalike lahenduste seas nimetab ta paindlikke lastehoiu võimalusi, osaajaga töökohtade olemasolu ja paremat kodulaenu ligipääsu noortele peredele. "Lapsed ei sünni isamaa pärast, vaid armastusest," rõhutas ta.

Uuringu üks tähelepanuväärne tulemus oli seegi, et noored naised toovad lapse mittesaamise põhjusena üha enam välja ülemaailmseid probleeme: kliimakriisi, ülerahvastatust, sõda. "Kui me ei paku tõsiseltvõetavat vastust nendele muredele, ei kõneta me noori ka perepoliitika kaudu," ütles Laanpere.

Naised on hoiakutelt liberaalsed

Eesti naised suhtuvad uuringu järgi mitmesse tundlikku ühiskondlikku teemasse märksa liberaalsemalt kui varem. Näiteks toetab 87 protsenti naistest õigust abordile, 96 protsenti leiab, et nõusolekuta seksuaalvahekord on vägistamine ja 80 protsenti toetab seksuaalvähemuste õigust elada oma elu iseendana. Need näitajad on märgatavalt kasvanud viimase kümne aastaga.

Samas on noorte meeste hoiakud liikumas Laanpere sõnul vastassuunas. Ta tõi välja, et poiste väärtushinnangud muutuvad konservatiivsemaks ja sama trendi näevad ka rahvusvahelised uuringud. Sellel lõhel võivad olla tagajärjed, mida näitab muu hulgas ka seksuaalvägivalla kasv.

"Uuringust tuli välja, et viimase kümne aastaga on tõusnud seksuaalvägivald suisa 11 protsendipunkti võrra. See muidugi ei pea ilmtingimata tähendama, et seksuaalvägivald iseenesest on suurenenud, kuigi ega me ei tea. Võibolla on selle taga hoopiski see, et naised tunnevad seda paremini ära. Igal juhul on selge, et see mõjutab naisi," lausus ta.

Eesti naiste tervise uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant. Tartu Ülikooli naistekliiniku ja sotsiaalministeeriumi 2024. aastal tehtud ulatuslik uuring annab ainulaadse ülevaate Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud hoiakutest ja vajadustest, teenustest ning nende muutumisest ajas.