Kaalulangetusravimid, mida tuntakse GLP-1 agonistidena, töötati algselt välja diabeedi raviks. Need ravimid jäljendavad soolestikuhormooni glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP1), mis tekitab täiskõhutunde. Ravimite pikaajalise mõju hindamiseks analüüsisid teadlased 37 varasemat uuringut, milles osales kokku 9341 inimest. Keskmiselt tarvitasid uurimisalused ravimeid 39 nädalat ja neid jälgiti seejärel keskeltläbi 32 nädalat, vahendab the Guardian.

Analüüsist selgus, et ravi ajal kaotasid inimesed keskmiselt 8,3 kilogrammi. Pärast ravimi tarvitamise lõpetamist võtsid nad aga keskmiselt kuus juurde 0,4 kilogrammi. Esimese aasta lõpuks oli nende kaal seeläbi kerkinud 4,8 kilogrammi jagu. Sõltumata ravi ajal saavutatud tulemusest taastus kehakaal pärast ravimite võtmise lõpetamist peaaegu neli korda kiiremini võrreldes käitumuslike programmidega, mis sisaldavad toitumis- või liikumiskavu.

Oxfordi ülikooli terviseteaduste doktor ja uuringu kaasautor Sam West selgitas, et kiire kaalutõus pärast ravi lõppu ei tulene ravimist endast. Tema sõnul kinnitavad tulemused, et  rasvumine on oma olemuselt krooniline haigus, mis kipub ilma ravita tagasi tulema. Westi sõnul kinnitavad tulemused, et lühiajalisest süstekuurist üksinda ei piisa. Püsivama tulemuse saamiseks peab raviga kaasnema selge plaan, kuidas kaalu ka tulevikus kontrolli all hoida.

Tervisenäitajate paranemine on ajutine

Lisaks kaalunumbrile uurisid teadlased ravimite mõju südame-veresoonkonnale ja ainevahetusele. Analüüs tuvastas, et raviga langenud vererõhk ja kolesteroolitase kerkis endisele tasemele umbes pooleteise aastaga. Marie Spreckley Cambridge'i ülikooli MRC epidemioloogiaüksusest märkis Science Media Center'ile, et kehakaalu taastudes võib väheneda ka ravimistest tingitud kardiometaboolne kasu. Seetõttu tuleb patsientide ravi pikalt ette kavandada ja neid järjepidevalt toetada.

Leedsi ülikooli bioloogilise psühholoogia ja tervisekäitumise professor Jason Halford selgitas protsessi bioloogilist tausta. Tema sõnul taastub ravi lõpetamisel söögiisu, suureneb näljatunne ja väheneb küllastustunne, mistõttu on söömishoogusid märksa raskem talitseda.

Surrey ülikooli toitumisvaldkonna dotsent Adam Collins lisas, et GLP-1 taseme pikaajaline kunstlik tõstmine võib vähendada keha enda loomuliku hormooni tootmist. Collinsi selgitusel ei hoia pärast ravimi võtmise katkestamist miski enam söögiisu kontrolli all ja kasvab risk üle süüa. Nõnda ongi ravi päevapealt lõpetamine tõeline katsumus.

Vajadus pikaajalise strateegia järele

Teadlased rõhutavad üksmeelselt, et kaalulangetusravimid ei ole võluvits, vaid rasvumine nõuab pikaajalist ravi sarnaselt teiste krooniliste haiguste, nagu diabeedi või kõrgvererõhutõvega. GLP-1-põhiste ravimite pidev kasutus võimaldab hoida kaalu madalamal ja võib kaitsta elutähtsaid organeid pikaajaliste kahjustuste eest, kuid toime ei jätku pärast manustamise lõpetamist.

Analüüsis osalenud spetsialistide hinnangul on vaja pikaajalist strateegiat, mis võib hõlmata lisaks ravimitele püsivaid elustiilimuutusi, kirurgilist sekkumist ja igakülgset tuge. Nad märgivad, et kaalu taastumine pärast ravi ei ole inimese isiklik läbikukkumine, vaid peegeldab sageli rasvumist soodustavat keskkonda. Püsivate tulemuste saavutamiseks on kriitiline parandada tervislikumate toiduvalikute kättesaadavust ja inimesi nende poole suunata.

Uuring avaldati ajakirjas BMJ.