Esialgsed andmed viitavad, et 2. tüüpi diabeedi ja rasvumise raviks mõeldud ravimid, mis sarnanevad toimemehhanismilt Ozempicuga, võivad aidata ka migreeni korral. Kasulikku mõju võib näha ka juhul, kui ravim otsest kaalukaotust ei põhjusta, vahendab LiveScience.

Liraglutiid kuulub ravimite klassi nimega GLP-1 agonistid, kuhu kuulub ka semaglutiid, mida leidub nii diabeediravimis Ozempic kui ka kaalulangusravimis Wegovy. Ajakirjas Headache avaldatud ja Euroopa Neuroloogia Akadeemia (EAN) konverentsil esitletud esialgsed tulemused viitavad, et seda võtnud patsientidel vähenes tugevate migreenihoogudega päevade arv poole võrra.

Uuring oli siiski väikesemõõduline ja ei sisaldanud võrdlusrühma, kes ravimit ei kasutanud. Seega on tegu väga esialgsete andmetega. Küll aga võib see tulevikus potentsiaalselt pakkuda uue ravivõimaluse kroonilise migreeni all kannatavatele inimestele, eriti neile, kellele olemasolevad ravimid pole seni mõjunud.

Liraglutiidi mõju hindamiseks migreeni korral manustasid uuringu autorid 31 rasvunud patsiendile, kellel esines sagedasi või kroonilisi migreenihooge, ühe nädala jooksul iga päev 0,6 milligrammi (mg) liraglutiidi ja seejärel järgmise 11 nädala jooksul 1,2 mg päevas.

Kolm kuud hiljem teatas pea pool patsientidest, et nende igakuine migreenipäevade arv oli langenud keskmise 20 pealt üheksale. Seitsmel inimesel vähenes migreenipäevade arv 75 protsenti ja ühel katsealusel kadusid migreenid täielikult. Kokkuvõttes teatasid katsetes osalenud sellestki, et migreen häiris oluliselt vähem nende igapäevaelu. 

Tähtis on märkida, et osalejad ei kaotanud uuringu jooksul kaalu. See viitab, et migreenist paranemine ei olnud seotud kaalulangusega, olgugi et rasvumine suurendab tugeva peavalu riski.

Uuringu autoritel on mõned teooriad selle kohta, mis juhtuda võis. Samas ei kogunud nad andmeid, mis suudaksid toimemehhanismi tõestada. Teadlaste hinnangul võivad GLP-1 ravimid langetada koljusisest rõhku, vähendades ka ajurakkude ja seljaaju ümbritseva ajuvedeliku tootmist. See omakorda võib pärssida CGRP-na tuntud neuropeptiidi vabastamist, mida paljud teadlased peavad migreenivalu üheks põhjustajaks.

Hüpoteesi toetuseks viitasid autorid varasemale uuringule, mis avaldati 2023. aastal ajakirjas Brain. See näitas, et teine GLP-1 sihikule võttev ravim, eksenatiid, langetas ajurõhku ja näis vähendavat migreenipäevade arvu.

Värskel tööl on siiski olulisi piiranguid. Esiteks võttis sellest osa ainult 31 inimest ning uuring vältas vaid 12 nädalat. Teine oluline puudus oli platseeborühma puudumine. Platseeboefekt, kus sümptomid paranevad ka näilise ravi toimel, on iseäranis tugev just valu puhul, mille tugevust hinnatakse patsiendi enda kirjelduse järgi.

Uuringu tulemusi tuleb nüüd kinnitada suuremates, platseebokontrolliga kliinilistes katsetes.