Ülekaalulisust on uuritud juba aastakümneid. Ometi on siiani paljuski selgusetu, mis kaalukaotuse ajal kehas juhtub ja miks see tervisele hästi mõjub. Nüüd toob uus uuring küsimusse selgust. See osutab, et kaalukaotus ei vähenda üksnes inimese kehamassi. Kaalukaotuse mõjul hakkab rasvkoe ainevahetus teisiti tööle. Samuti võib kude rakutasandil suisa uueneda, vahendab Live Science.

Töö annab ühtlasi aimdust, miks kaalust alla võttes osa ülekaalust tingitud tervisemuresid püsima jääb. Ilmneb, et kehvale tervisele viitavad märgid, nagu põletikku soodustavad rakud, ei kao salenemise järel kuhugi. Uuringu juhtivautori ja Imperial College Londoni teaduri William Scotti sõnul võib tähelepanek aidata tulevikus luua ravimeid, mis võtaks lisaks kaalukaotusest saadavale kasule sihikule sellega kaasas käivat kahju.

Rasvarakud luubi all

Koos kolleegidega soovis William Scott mõista, mis juhtub rasvarakkudega kaalukaotuse ajal. Selleks võtsid nad 25 vabatahtlikult nahaaluse kõhurasva koeproove. Kõik vabatahtlikud läbisid kaalulangetusoperatsiooni ning andsid proovi enne ja pärast lõikust. Teine proov võeti vabatahtlikelt viie kuni 18 kuu jooksul peale operatsiooni. Selleks ajaks olid nad kaotanud keskmiselt 25 kilogrammi, ent Scotti sõnul kestis neil endiselt aktiivse kaalukaotuse faas.

Saadud proove võrdles töörühm koeproovidega 24 saledalt vabatahtlikult, kelle kehamassiindeks jäi normaalseks loetud vahemikku. Lisaks kasutasid uurijad võrdlusalusena ühe varasema uuringu andmeid, mis kirjeldas valgete rasvarakkude paiknemist kehas ja kirjeldas rasvkoes toimivaid keemilisi protsesse.

Seejärel vaatas töörühm, kuidas mõjutas kaalukaotus rakkude talitlust. RNA molekule uurides mõõtsid teadlased ära, millised geenid igas rakus avaldusid. Ühtekokku analüüsis töörühm enam kui 170 000 rasvarakus leidunud RNA-d. Sel moel tuli välja, mida iga rakk enne proovi võtmist n-ö teha plaanis ja kuidas rakud tol hetkel üksteist mõjutasid.

Rasvkoest sedavõrd põhjaliku ülevaate saamine on oluline, sest rasv pole vaatamata eelarvamustele ühtlane elutu mass. Tegelikult koosneb rasvkude rasva-, immuun-, juhtkoe- ja närvirakkudest, mis teevad omavahel koostööd. Selline kirju rakupunt saadab kehale ja ajule signaale, aidates seeläbi reguleerida ainevahetust, isu ja üldist tervist.

Vananemise kannapööre

Uuringust nähtus, et suuremas kehas kaldub rasvkude n-ö vananema. Teisisõnu käitub osa rakke tegelikust eakamalt ja on nooremate rakkudega võrreldes rohkem kahjustunud. Teadlased oletavad, et ülekaalulisusega seotud haiguste taga võivad olla just need vanaks jäänud rakud, sest need soodustavad põletikku ja fibroosi, armistumist.

Kaalukaotuse korral paistis aga rakuvananemine tagasi pöörduvat. Samuti nägi kude sel juhul tervem välja. William Scotti sõnul puhastub keha kahjustatud ja kahjulikest rakkudest ning noorendab seega oma kudesid. Leid ei tulnud tema töörühmale üllatusena. Küll aga üllatas neid säärase uuenduskuuri ulatuslikkus.

Pealekauba näis, et salenemine muudab rasvarakkude ja rasvhappemolekulide ehk lipiidide vastastikmõju. Kui veres on lipiide liiga palju, võib see kahjustada tervet keha. Kui aga rasvkude saab piltlikult öeldes lipiide täis, hakkavad need kogunema teistesse kudedesse, näiteks maksa ja pankreasse. Seeläbi soodustavad need ilmselt insuliiniresistentsuse, maksahaiguse ja diabeedi teket.

Samuti viitab uuring, et rasvarakud ei piirdu üksnes lipiidide lagundamisega, vaid töötavad neid ümber uuteks rasvhappemolekulideks. Niisugune protsess võib kulutada energiat ja aidata seeläbi kaalukaotusele kaasa. Samuti võib see ära hoida kahjulike rasvade kuhjumist teistes elundites, kus need võivad muidu põhjustada vaevusi.

Osa ülekaaluga seotud rakumuutusi ei kadunud aga salenemise järel kuhugi. Töörühm märkas, et rasvkoesse imbuvad ja rasvumise korral haigusi põhjustavad immuunrakud olid kaalukaotuse järel koes endiselt alles. Scotti sõnul programmeerib ülekaalulisus piltlikult öeldes rakud teatud viisil käituma. Samuti on rasvkoel tema sõnul hea mälu. See tähendab, et kaalukaotus pole kunagi sama tõhus, kui juba eos tervislikus kaalus püsida.

Aga kõhurasv?

Uuringuga mitte seotud Sydney Ülikooli teaduri Andrew Hoy sõnul ei kata kasutatud meetod rakkude vastastikmõju täit mitmekesisust. Sestap ei saa Hoy sõnul kindlalt väita, et rasvarakud päriselt uueneks või immuunrakud kaalulanguse järel alles jääks. Tema sõnul on uuringul teinegi puudujääk: see keskendus üksnes nahaalusele rasvkoele. Samas tasuks Hoy hinnangul uurida hoopis haigustega tugevamalt seotud siseelundeid ümbritsevat kõhurasva.

William Scotti sõnul ei anna uuring ühtlasi vastust, mis rasvkoes täheldatud muutusi kaalu tõusu või languse ajal põhjustab. Ta loodab, et edasised uuringud toovad selles küsimuses selgust.

Uuringuga samuti mitte seotud King's College Londoni teaduri Francesco Rubino sõnul pole ka välistatud, et hoopis kaalulangetusoperatsioon ise kutsus lisaks kaalukaotusele esile ka rakulised muutused. Tema hinnangul toetab leid oletust, et tohutu kaalukaotus kui selline ei peaks olema rasvaimu ainus eesmärk. Rubino ja teistegi teadlaste uuringud viitavad, et ainevahetuse tervis võib paraneda juba ka tagasihoidliku kaalukaotuse korral. 

Uuring avaldati ajakirjas Nature.