Vaesematel emadel sünnivad talvel õblukesemad lapsed

Suvel ja kevadel sündinud lapsed on kooliealistena eakaaslastest raskemad, suurema rinnaümbermõõdu ning laiemate õlgade ja puusadega, osutab Eesti teadlaste uuring. Aastaaegade mõju kehamõõtmetele tuleb välja aga vaid kehvemal järjel perre sündinud lastel.
"D-vitamiin on tähtis kaltsiumi ainevahetuses, luude kasvuks ja arenguks. Sellega seoses on väga levinud hüpotees, et kui ema puutub raseduse ajal kokku päiksevalgusega ja saab piisavalt UV B-kiirgust, toodab tema organism rohkem D-vitamiini," ütleb Tartu Ülikooli käitumisökoloogia professor Peeter Hõrak. Samamoodi on loote ja lapse arenguks tähtis folaat, mida leidub rohkelt suvel valmivas värskes puu- ja köögiviljas.
Hõrakul avanes kolleegidega võimalus hinnata aastaajast tingitud tegurite mõju kohalike andmete põhjal. Nad vaatasid antropoloog Juhan Auli kogutud mahukat Eesti laste kehamõõtude andmestikku, mille digiteerimise korraldas Markus Valge. Töörühm kasutas enam kui 20 000 lapse andmeid. Lastel oli vanust7–19 aastat, nad olid sündinud aastatel 1937–1962 ja kõigi kohta oli teada ka sünnikuupäev.
Töörühm hindas andmestiku toel sünni-aastaaja mõju 11 kehanäitajale, s.h pikkusele, kaalule ja kehamassiindeksile. "Selgus, et kõige tugevamini korreleerusid sünniaja või sünnikuuga puusalaius, kaal ja istepikkus ehk mis on inimese pikkus siis, kui sealt jalapikkus maha lahutada," toob Hõrak välja.
Päike või värske salat?
Juhan Aul mõõtis lapsi mitu aastakümmet. Peeter Hõraku sõnul püüdis tema töörühm sestap hinnata sünniaja mõju nii mitmele tunnusele, kui vähegi võimalik, et saada teada milliste kehaosade kasv on sünniaja suhtes kõige tundlikum. Muu hulgas vaatasid nad laste õlalaiust, puusalaiust, kopsumaht, koljumahtu ja tugevust. "Aulil on mõõdetud ka istepikkus, millest saab edasi arvutada jalapikkuse. On teada, et just jalapikkus on väga tundlik lapsepõlve kasvutingimuste näitaja," lisab ta.
Analüüs osutas, et lapse sünniaeg mõjutas enamikku ehk üheksat uuritud tunnust, eesotsas puusalaiuse, kaalu ja istepikkusega. Hõraku sõnul on üllatav, et sündimise aastaaeg ei paistnud jätvat jälge lapse kopsumahule ega tugevusele, mis on muidu head lapse tervise näitajad. "Eriti just tugevus ei olnud üldse seotud sünnikuupäevaga. See oli meie jaoks natuke imekspandav," märgib ta.
Peamine veelahe jooksis kevadel-suvel ja sügisel-talvel ilmale tulnud laste vahelt. "Suvel sündinud olid kindlasti teistest raskemad lastena. Neil oli suurem kehamassiindeks ja rinnaümbermõõt. Nagu juba öeldud, neil oli suurem istepikkus ja õlalaius, puusalaius oli millegipärast eriti hooajatundlik," loetleb Hõrak.
Ühest küljest on tema sõnul võimalik, et suvel sündinud laste emad said sünnitusele eelnenud kuudel rohkem päikesevalgust ja nende kehad tootsid sel ajal rohkem D-vitamiini. "Teine võimalik seletus on, et need emad sõid raseduse viimases järgus palju värsket juur- ja puuvilja. Ilmselt ka sünnijärgselt imetamise ajal oli neil väga hea toitumus," oletab professor. Puuviljad ja rohelised köögiviljad sisaldavad ohtralt folaati, mis on Hõraku sõnul laste arengu jaoks oluliste biokeemiliste protsesside reguleerija. Kolmanda võimalusena on soojal ajal vähem külmetushaigusi, mis võinuks ema nakatudes loote arengut mõjutada.
Milline neist teguritest mõjutas laste kehamõõtude erinevust kõige enam, Hõraku sõnul selle uuringu põhjal öelda ei saa. "Meil mingeid biokeemilisi andmeid pole. Võime ainult öelda, et meie andmed on kooskõlas sellega, et ilusad soojad päikselised ilmad raseduse lõppfaasis või pärast seda on seotud mõjudega, mis peegelduvad hiljem lapse keha suuruses," tõdeb ta.
Niisamuti pole teadlased üksmeelel, kas D-vitamiini mõju on suurem raseduse alguses või lõpus. Hõraku sõnul hakkab loode ühest küljest esimesel trimestril alles kujunema ja on siis igasugustele välismõjutustele kõige tundlikum. "Alternatiivne seletus on, et kolmandal trimestril toimub hästi kiire toruluude kasv, mis mõjutab inimese kasvu. Ehk hoopis see võiks olla periood, kui ema on tundlikum päikesekiirgusele," arutleb ta. Tema töörühma uuringu leiud toetavad pigem hüpoteesi päikese mõjust raseduse lõpupoole.
Majanduslik käekäik mõjutab endistviisi
Muu hulgas vaatasid Peeter Hõrak ja kolleegid sedagi, kuivõrd on sünni-aastaaja mõju lapsele seotud tema ema sotsiaalmajandusliku taustaga. Varasemast oli teada, et Auli uuritud laste emadest olid lihttöölistel kõige väiksemad šansid kõrge eani elada, võrreldes oskustööliste ja mittefüüsilist tööd tegevate naistega.
Kõik seekord uuritud lapsed kasvasid professori sõnul aga üles Nõukogude tingimustes, kus väidetavalt ühiskondlikke klasse polnud. Ometi tuli klassi mõju kehamõõtmetele selgelt esile. "Kui kahte rühma eraldi vaatasime, nägime sessoonseid mõjusid ainult nendel lastel, kelle emad olid olnud lihttöölised," osutab Hõrak.
Leid viitab tema hinnangul, et lihttöölistel oli ilmselt vähem ressursse, millega puhverdada halbu keskkonnamõjusid, nagu D-vitamiini või foolhappe puudust. Seevastu tubast või oskustööd tegevate emade lastel ei paistnud sünniaeg kehamõõte mõjutavat. "Siit näeme, kuidas ühiskonna kihistumine võib mõjutada laste kasvu," sõnab professor.
Uuring on tema sõnul kõnekas tänapäevalgi. Esiteks elas Eesti üle tohutu ühiskondliku kihistumise 1990. aastate alguses, üleminekul turumajandusele. Toona kasvanud lapsed on nüüd ise lapsevanemad. "Oleme ka näinud ja näidanud, et siis oli vanemate sotsiaalse klassi mõju laste kasvule veel palju tugevam," märgib Hõrak.
Teiseks võiks ju tema sõnul arvata, et tänapäeva kaubakülluse ajastul pole aastaaegade mõju lastele enam nii suur. "Ometi tulevad sesoonsed mõjud laste kasvule välja ka heaoluriikides nagu Norra, Suurbritannia, Šveits ja Austria. See ei ole mingisugune Nõukogude võimu eripära," tõdeb ta.
Peeter Hõrak, Richard Meitern, Markus Valge ja Velda Lauringson kirjutavad oma tööst ajakirjas Journal of Developmental Origins of Health and Disease.