Euroopa Doktorantide ja Noorteadlaste Nõukogu ehk Eurodoc avaldas septembris ulatusliku aruande, milles analüüsiti 26 Euroopa riigi esimese aasta doktorantide teenistust aastatel 2024 ja 2025. Analüüs tõi esile suure sissetulekuerinevuse, mis põhjustab teadlaste hinnangul helgete peade äravoolu eeskätt Skandinaaviasse ja Beneluxi maadesse, kus on töötamistingimused soodsamad.

Eesti on aga suutnud seda mustrit murda. Uurijad rõhutasid, et 2022. aastal läbi viidud doktoriõppe reform parandas hüppeliselt Eesti noorteadlaste olukorda. Kui varem pidid Eesti doktorandid hakkama saama umbes 8000-eurose aastastipendiumiga, siis nüüd on neil kindel igakuine töötasu, mis on kergitanud aastase sissetuleku 25 000 euro kanti. 

Kõige kõrgem töötasu oli uuritud riikide seas Taani ja Saksamaa doktorantidel, kelle aastane töötasu ulatus üle 55 000 euro. Kõige kehvemini on tasustatud aga Ukraina, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Poola doktorandid, kelle stipendiumipõhine aasta töötasu jäi alla 10 000 euro.

Paberil olevat numbrit ei saa aga alati üks ühele uskuda. Näiteks Saksamaal töötavad tegelikkuses paljud uurijad vaid osalise koormusega lepingutega. Sellisel juhul kulub suurem osa tasustatud ajast õpetamisele ja administratiivsele tööle, jättes teadustöö tegemise tasustamata ajale. Kuigi stipendiumipõhine süsteem võib tunduda doktorandile kasulik, sest selle pealt ei pea tasuma makse, tuleb hoida meeles, et olenevalt riigist ei pruugi sellisel juhul kaasneda noorteadlasele pensioniõigust ega muid sotsiaalseid tagatisi.

Spetsialistide sõnul on palk küll oluline, kuid doktorantuuri valikul on alati määrav ka akadeemiline keskkond, mis pakub arengut toetavat ja teaduslikult inspireerivat keskkonda.

Aruande tulemustest ilmus pikem ülevaade ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.