Euroopa Teadusnõukogule ehk ERC-le laekus oktoobris lõppenud stardigrandi voorus 7710 taotlust, aasta varasemast 60 protsenti rohkem. Samal ajal vähenes vooru planeeritud eelarve 705 miljonilt eurolt 594 miljonile. Kui eelmises voorus valiti rahastamiseks 421 projekti, siis järgmisel suvel jaguks praeguse plaani järgi raha umbes 373 grandile. 

ERC grantide näol on tegu ühe kõige prestiižsema rahastusinstrumendiga ja ühtlasi rahvusvahelise tipptunnustusega. Näiteks stardigrant annab teadlasele üldjuhul kuni 1,5 miljonit eurot viieks aastaks, et alustada iseseisvat uurimistööd või luua oma teadusrühm. 

Tänavu laienes aga stardigrandi taotlejate ring. Kui varem sai kandideerida kaks kuni seitse aastat pärast doktoritöö kaitsmist, siis 2027. aasta voorus sai taotluse esitada kohe pärast kaitsmist ja kuni kümne aasta jooksul.

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) juhi Kristiina Tõnnissoni hinnangul tõstatab nii madal edukusemäär teadlaste jaoks küsimuse, kas taotluse ettevalmistamisele kulutatud aega ja raha on üldse seda kulu väärt. 

"Kui me vaatame kogu süsteemi, kui palju üle Euroopa kulutatakse aega ja energiat, siis seal on süsteemiviga. Siin tuleb aga ka täpsustada, et praegu on see esialgne eelarve ja toimub hindamine, vooru lõplik eelarve võib veel kasvada," selgitas ta.

Tõnnissoni sõnul on Eesti teadlased olnud tippgrantide saamises edukad, kui arvestada kogu Euroopa kontekstis väikese rahvaarvuga. Taotluste edukus kõigi ERC grandiliikide peale on olnud praeguses teadusraamprogrammis "Euroopa horisont" ligikaudu seitse protsenti. Praegu on Eestis aktiivseid ERC grandiga teadusprojekte 17. Seega soovitab ta Eesti teadlastel ERC voorudes jätkuvalt osaleda ning kaaluda ka teisi Euroopa rahastusvõimalusi.

Ka Tartu Ülikooli teadusprorektori ja ERC hindamispaneelis töötanud Mari Moora hinnangul tasub tugeva ideega stardigranti taotleda. "Kui sul on hea ja originaalne idee, siis palun pane see kirja ja osale hoolimata tõusnud taotluste arvust," ütles ta.

Moora sõnul ei ole ühes taotluste arvuga tõusnud nende keskmine teaduslik kvaliteet. Näiteks lõppenud stardigrantide hindamisvoorus tuli tal läbi lugeda varasemast märksa rohkem taotlusi, mis võisid tema hinnangul olla suuresti tehisaru kirjutatud. Just viimases näeb ta ka suure taotluste arvu kasvu põhjust.

"[Põhjus], miks ma ütleksin, et 60 protsenti oli tehisaru toodetud tekst, on see, et materjal oli hästi ebahuvitav, halva kvaliteediga ja ilma originaalsete ideedeta. Seega minu väide oleks, et hea ja originaalne idee hästi kirjutatud taotluses saab umbes samal määral rahastatud nagu varasematel aastatel," selgitas ta hindaja perspektiivi.

Ülekoormatud hindajad

Hindajate töökoormus oli ERC jaoks probleemne juba kevadel, kui nõukogu kavatses pikendada madalama hinde saanud taotlejate ooteaega enne järgmist katset. Teadlaskonna vastuseisu järel jättis aga ERC stardi-, väljakujunenud ja kogenud teadlaste grantide senised kordustaotlemise piirangud siiski 2027. aasta voorudeks kehtima.

"Teema on laiem, sest see puudutab mitte ainult ERC-d, vaid sama väljakutse on ka Eesti Teadusagentuuri laual. Ka meie taotluste hulk kasvab pidevalt ja me üritame hoida taset. Kui taotluste edukuse määr langeb alla 15 protsendi, siis tuleks midagi süsteemis muuta. Me oleme sellele piirile suhteliselt lähedal ja vaatame juba, mis on see õige meetod, kas saab midagi muuta," tõdes Kristiina Tõnnisson.

"Eesti Teadusagentuuril on igal projektil kolm hindajat, mis nõuab meeletut ressurssi," lisas Tõnnisson. Tema sõnul arutavad teadusrahastajad muu hulgas, kas ühe taotluse kohta võiks küsida vähem eksperthinnanguid. Samuti kaalutakse, kas lõppvooru intervjuud aitavad otsustamisele piisavalt palju kaasa, et õigustada neile kuluvat aega.

Üks Tõnnissoni kirjeldatud võimalus oleks lasta taotlused järjestada tehisarul ja jätta pingerea alumine kolmandik ekspertidel läbi vaatamata. On võimalus kasutada ka näiteks loosisüsteemi: hindajad valiksid välja kõige tugevamad taotlused ja rahastuse saajad selguksid loosi teel nende seast, kelle projekte on raske sisuliselt paremusjärjestusse panna. "Kõik need erinevad variandid on Euroopa teaduse rahastusorganisatsioonidel laual," ütles Tõnnisson.

Mari Moora pakkus hindajate töö säästmiseks välja võimaluse, et juba enne sisulist hindamist kontrollitaks, kas taotluste viited on korrektsed ja allikad päriselt olemas. Enda hinnatud taotlustes oli ta leidnud ka olematuid viiteid.

Tehisarule taotluste sisulise hindamise usaldamises näeb Moora aga ohtu, et sõelale jäävad kergemini juba tuttavad ideed. "Tehisaru saab hinnata ainult seda, mida ta tunneb. Võib-olla hakkab ta originaalseid ideid diskrimineerima," ütles ta.

Täiendav tugi teadlastele

ETAg aitab juba praegu Eesti teadlasi, kes on napilt Euroopa tippgrandist ilma jäänud. Näiteks stardigrandi puhul saavad nn sildamistoetust taotleda need teadlased, kes jõudsid teise hindamisetappi, said A-hinde ja jäid rahastuseta. Toetust saab kuni pooleteiseks aastaks.

Tõnnissoni sõnul on asunud ETAg tõusnud konkurentsi tõttu arutama, kas toetada ka B-hinde saanud teadlasi. Agentuur hindab, kui palju laiendus maksaks ning kas selleks saaks kasutada riigieelarve või Euroopa Liidu tõukefondide raha. Otsus on veel lahtine. "Siin on veel vaja poliitiliselt rääkida ja osapooltega läbi arutada," tõdes Tõnnisson.

Tema sõnul võib sildamistoetus määrata, kas otsuses pettunud teadlane jääb üldse teadustöö juurde. "Üks teadlane andis eraldi tagasisidet, et ilma selle ERC sildamisgrandita oleks ta kindlalt akadeemiast ära läinud ja teisele tööle suundunud," rääkis Tõnnisson.

Moora peab Eesti jaoks stardigrantide konkurentsist suuremaks riskiks seda, et järgmisel eelarveperioodil võib väheneda ligipääs teadusvõimekuse kasvatamiseks mõeldud Euroopa meetmetele. Samuti teeb talle muret see, kui palju suunab Eesti edaspidi tõukefondide raha teadusse ja kõrgharidusse.

"Teadusrahastus üle maailma on natukene vähenemas erinevate poliitiliste ja sotsiaalsete mõjude tõttu. Meil hakkab ka Eestis teadusrahastus praeguste plaanide kohaselt taandarengut tegema. Meil on veel paar aastat minna, et neid plaane ümber teha, sest lõplikke otsuseid pole tehtud, aga see oht on praegu üleval," selgitas Moora.

Oktoobris lõppenud stardigrandivoor kuulub veel praegusesse Euroopa Liidu eelarveperioodi. Liikmesriigid püüavad järgmises pikaajalises eelarves poliitilise kokkuleppeni jõuda 2026. aasta lõpuks. Kui see õnnestub, peaks 2027. aasta jooksul selguma järgmise teadusprogrammi "Euroopa horisont" eelarve ja täpsustuma ka Euroopa Teadusnõukogu rahastus. Uus eelarveperiood algab 1. jaanuaril 2028.