ERC grandid on teadlastele justkui Nobeli preemia eeskoda ehk tegu on kõige prestiižsema rahastusinstrumendiga ja ühtlasi rahvusvahelise tipptunnustusega teistelt teadlastelt. Euroopa Liidu rahastatav grandisüsteem arvestab teadlase karjäärietapiga ning on tuntud ülirange sõela poolest. Sageli saab rahastuse vähem kui iga kümnes granditaotlus, mis tähendab, et isegi maailmatasemel ideed jäävad rahata.

Aprilli keskel teatas ERC-i president Maria Leptin, et suurenenud taotluste mahu tõttu tuleb reegleid veelgi karmistada ja pikendada hindamispaneelide ülekoormuse vähendamiseks korduva taotluse ooteperioodi.

Praegu käib ERC hindamine kahes etapis. Kui teadlane saab esimeses etapis madala hinde, on ta pidanud uue taotluse esitamiseks kaks aastat vahele jätma. Järgmises voorus rahastusest ilma jäänud teadlane on pidanud seni vahele jätma ühe aasta. Muudatusettepaneku kohaselt pikeneks mõlemad ooteperioodid ühe aasta võrra.

"Tean üht head kolleegi, kes oli just oma kaks aastat ära oodanud ja plaanis suvel taotluse esitada. Kui muudatusest kuulsin, mõtlesin kohe, et tema peab veel aasta ootama. Üksiku teadlase tasandil on selline ebakindlus frustreeriv," selgitas Tartu Ülikooli teadusprorektor ja ühe ERC hindamispaneeli liige Mari Moora. Tema sõnul on ainuüksi Tartu Ülikoolis käimas 17 ERC projekti ja veel kümmekond erinevates hindamisfaasides.

Teadlaste pahameel

Teadlaskond reageeris muudatustele pahameeletulvaga. ERC-le heideti ette õigustatud ootuse printsiibi rikkumist ja muudatuste vastu hakati koguma allkirju. Surve osutus nii tugevaks, et vaid kaks nädalat hiljem tegi Euroopa Teadusnõukogu tagasipöörde, millega tühistas suurema osa plaanitud piirangutest.

"Toimunu on hea illustratsioon põhimõttest, mida ERC tegelikult järgib: nad on loodud teadlaste poolt teadlaste jaoks. Teadlaste arvamus reeglite ja võimaluste kohta on neile väga oluline," sõnas Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna asejuhataja Kristin Kraav.

Kraavi sõnul talitas ERC õigesti, sest selliseid muudatusi tuleks teha pikema etteteatamisega. "Probleem oli selles, et need, kes varasema analoogia põhjal eeldasid taotlemisõigust, jäid sellest järsku ilma,"selgitas ta.

Samas ei saa tema sõnul nõukogu järgnevate aastate otsuseid kivisse raiuda, sest Euroopa Komisjon arutab alles 2028. aastal algava raamprogrammi detaile. ERC president Maria Leptin rõhutas ametlikus pöördumises, et lubatud viivitus laieneb vaid 2027. aasta tööprogrammile. Piirangud võiksid tema hinnangul tegelikult taotluste kvaliteeti tõsta.

Mari Moora pidas muudatuste ära jätmist teadlaste suhtes ausaks, kuid tulevikus tuleks need tema arvates siiski ellu viia. "Olen olnud panelist alates 2020. aastast ja selle ajaga on taotluste arv minu paneelis kahekordistunud. Kui alustades lugesin esimeses voorus umbes 20 taotlust, siis sel aastal oli neid juba 40. See on üleinimlik koormus," selgitas Moora.

Tema hinnangul pole võimalik kõiki taotlusi läbi arutada ja kogu materjali hindamine läheks ebamõistlikult kalliks. Sel põhjusel tulekski eelistada taotluste kvaliteeti kvantiteedile. "Panelistina võin öelda, et taotluste kvaliteet ei ole koos mahuga tõusnud," nentis Moora. 

Ajakiri Science viitas muudatusi kajastavas artiklis, et üheks ERC töömahu kasvu põhjuseks võivad olla tehisaruga kirjutatud taotlused. Leptin ei saanud aga väidet kinnitada ega ümber lükata.