Saarma sõnul oleks muudatuste näol tegemist umbes miljoni euro suuruse eelarve kasvuga, mis oleks senise kahe miljoni suuruse eelarve kõrval suur samm edasi.  "Ma näen, et eelarve võib kasvada ka niiviisi, et ta jõuab mingi aja jooksul selle 0,01 protsendini. See ei pea päevapealt tõusma," selgitas Saarma ning lisas, et akadeemia teeb pingutusi selleks, et täiendada riigipoolset rahastust erasektori vahenditega.

Saarma pidas tõenäoliseks, et eelarvet suurendamata ei suudeta eesmärke ja teaduste akadeemia seadusest tulenevaid ülesandeid täita. "Akadeemia on kindlasti Eesti helgemate peade ja talentide kogum. Olukorras, kus Eesti on tahes-tahtmata siirdumas teadmispõhisesse ettevõtlusesse, oleks suur viga jätta see potentsiaal täielikult kasutamata," nentis ta.

ETA presidendi arvates pole muutunud olukorras ka mõistlik, et asutusel ei ole eraldi eelarverida ja rahastamine käib ühe ministeeriumi kaudu. "Teadustööst vähem kui pool toimub tänapäeval haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas. Üle poole toimub teiste ministeeriumite, valdavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses. Akadeemia iseseisvuse, sõltumatuse ja otsuste usutavuse seisukohalt on parem, kui me ei ole ühe ministeeriumi haldusalas," selgitas Saarma.

Ettevõtlus, nõustamine ja grandid

Mart Saarma tõi riigikogu esimehele saadetud pöördumises välja kolm põhjust, miks lisaraha tarvis on. Esiteks on akadeemial seadusest tulenev ülesanne arendada ja esindada Eesti teadust tervikuna. Saarma sõnul töötab praeguseks juba üle poole Eesti teadlaskonnast ettevõtluses ja seda tuleks varasemast rohkem toetada. "Kui me vaatame arenenud riike, siis lähiajal teadus ettevõtluses kindlasti kasvab, sest üha enam tuleb juurde teaduspõhiseid firmasid. See on esimene asi, milleks meil on kindlasti raha vaja," tõdes Saarma.

Saarma hinnangul on vaja teha samas veel kõvasti arendustööd, et Eesti teadlaste avastused leiaksid ettevõtluses rakendust ja kasvataksid majandust. "Eestis on teaduspõhise tööstuse osakaal meie SKT-st erinevatel andmetel viis, mõningatel andmetel seitse protsenti, samas kui naaberriikides Soomes, Rootsis ja Taanis on see 25 ja 30 protsendi vahel."

Teise põhjusena tõi Saarma riigijuhtimist toetava nõustamise, mille ühe osana korraldatakse ETA ja riigikogu ühiseid istungeid, kus arutatakse rahva esindajatega aktuaalsete probleemide üle. Lisaks on teadlased kohal erinevates komisjonides, näiteks innovatsiooni-, energeetika- ja globaalmuutuste komisjonis. "Komisjonid töötavad välja lahendusi ning pakuvad teaduslikult läbitöötatud informatsiooniga abi ministeeriumitele, ametkondadele ja valitsusele," selgitas Saarma.

Kolmandana tõi Saarma välja vajaduse toetada Eesti tippteadlaste teadustööd. Selleks on ETA loonud uurija-professuuri instrumendi, mille eesmärk on pakkuda andekatele teadlastele võimalust pühendada lõviosa ajast uurimistööle. Granti antakse välja kord aastas ning selle suuruseks on 70 000 eurot. "Oleme toetanud tehnoloogiliselt kiiresti arenevaid alasid nagu näiteks tehisaru, aga ka väga mitmeid eesti keele ja kultuuriga seotud teadustöid. Grant on väga hea instrument, mida kasutada näiteks andekate eestlaste tagasitoomiseks kodumaale," lisas Saarma.

Lisaks tõdes Saarma, et ETA eelarve ei ole aastate jooksul kasvanud, vaid seda on seoses raske majandusliku olukorraga kärbitud: "Kindlasti ei saa maha salata, et ETA kantselei palgad on võrreldes näiteks ministeeriumite palkadega 30–35 protsenti madalamad. Kantselei töötajate arvu vähendamine on aga praeguse töökoormuse juures lihtsalt ebareaalne." 

Idee uuest fondist

Saarma pakkus välja idee, mille kohaselt võiks luua teaduse täiendavaks rahastamiseks kasvusihtkapitali. "Mõte on luua fond, mille algkapital oleks umbes 200 miljonit eurot. Viimasel ajal on hästi investeeritud raha Euroopas tootnud umbes 10 protsenti. Seega saaks 200 miljonist igal aastal jagada umbes 20 miljonit teadusele, sealhulgas ettevõtetes tehtavale rakendusteadusele" selgitas ta. Taolise kasvusihtkapitali loomine eeldab aga samuti lisaraha.

Ta tõi võrdlusena enda uurimislaboratooriumi Helsingi Ülikoolis, mille eelarve on üle miljoni euro aastas ja millest 80 protsenti tuleb Inglise, Ameerika ja Skandinaavia heategevuslikelt fondidelt. "Sellise sihtkapitali loomine on minu meelest hädavajalik. See looks sõltumatu, kiire ning nõtke võimaluse nii tippteaduse kui ka tipprakenduste kiireks finantseerimiseks. See võimaldaks tuua Eestisse vajalikke talente," selgitas Saarma.