Sageli välismaa teadusajakirjades artikleid avaldanud Lebedev elas ja töötas õpingute ajal Tartus. TÜ teaduskooli kursusel “Eesti teadus õpilaste pilguga” intervjueeris toonane Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi õpilane, praegune Tallinna ülikooli ajakirjandustudeng Valeria Issajeva teda Skype’i vahendusel. “Kuid isegi arvuti monitor ei suutnud varjata seda armastust ja energiat, millega ta minu küsimustele vastas,” kirjutab Issajeva. “Oli näha, et inimene armastab seda, millega tegeleb!”

Oleg Lebedev, millal te saite aru, et tahate saada teadlaseks?

Teadusega hakkasin tegelema esimesel kursusel dotsent Uno Mäeoru grupis. Võib-olla just siis tekkis ka tahe siduda oma elukutse teadusega. Mulle on teaduslik tegevus alati meeldinud ja omandades kogemusi, muutus protsess kiiremaks ja huvitavamaks.

Miks te otsustasite siduda oma elu just keemiaga?

Keemiasse sattusin üsnagi juhuslikult. Kaheksandas klassis viis minu õpetaja mind otse spordisaalist, kus ma mängisin jalgpalli, keemia lisatundi. Mäletan, et siis polnud ma sellega rahul – mu mäng jäi ju pooleli. Kuid sain vastuseks: „Kui ei meeldi, võid pärast oma jalgpalli juurde naasta“. Ent lisatundidel tundus keemia huvitavaim.

Gümnaasiumis juba teadvustasin endale, et kavatsen siduda oma elukutse keemiaga. Ülikooli esimesel kursusel valisin orgaanilise keemia. Orgaaniline keemia ja eriti süntees, meelitasid mind sellega, et keemik-sünteetik on nagu mustkunstnik: üks võtab kaabust välja küüliku, teine muudab kolbis ühed ained teisteks.

Tartu ülikooli vilistlane Oleg Lebedev.

Kas teil kui vene emakeelega inimesel õppimise ajal ka eesti keelega probleeme oli?

Minul eesti keelega probleeme ei olnud. Ma arvan, et venekeelsete tudengite puudulik eesti keel on liiga suureks puhutud probleem. Millegipärast unustatakse näiteks inglise keel. Esimestel kursustel õppides ületas ingliskeelne info kordades eestikeelset. Peaaegu kõik õpikud olid ingliskeelsed. Ja üldse, ma arvan, et keemikutel on selles osas kergem võrreldes teistega, sest meie saame suhelda ka valemite keeles. Tihtipeale see on isegi efektiivsem kui sõnad.

Kui raske ülikoolis keemiat õppida oli?

Veel koolis õppides osalesin erinevatel olümpiaadidel. Iseseisva töö osakaal ettevalmistamisel oli väga suur. Ma arvan, et gümnaasiumis jõudsin läbida pool ülikooli õppekavast. Sain hea baasi juba koolis ja hiljem oli mul kergem kui paljudel teistel kursusekaaslastel.
Olete praegu Tartu ülikooli doktorant [Lebedev lõpetas TÜ doktorantuuri 2015. aasta augustis –toim.].

Mille kallal te töötate?

Ülikoolis töötan oma doktoritöö kallal. See hõlmab lämmastikku sisaldavate heterotsüklite sünteesi.

Milline on teie töö praktiline kasu?

Väga paljud tuntud ravimid ja bioaktiivsed ained kuuluvad lämmastikku sisaldavate heterotsüklite hulka, sellepärast on uued meetodid nende valmistamisel ainult teretulnud.

Te töötate firmas TBD-Biodiscovery (Lebedevi töösuhe TBD-Biodiscovery’ga lõppes oktoobris 2014). Millega see firma tegeleb?

Firma spetsialiseerub aktiivsete farmatseutiliste koostisosade orgaanilisele sünteesile ja tootmistehnoloogia arendamisele. Mina olen selles firmas ettevõtte arendusjuhi asetäitja. Minu peamisteks ülesanneteks on uute projektide hankimine ja mõne sellise juhtimine.
Ravimid, mis on teie koduapteegis, näiteks tablett, koosneb tegelikult paljudest komponentidest. Seal on toimeaine, mis on ravitoimega, siis on erinevad täiteained, värvained, maitseained, kliistrid. Meie ettevõte tegeleb just ravimi peakomponendi tootmistehnoloogia arendamisega.

Kui nõutud teie teenused on?

Me töötame mitte siseturu, vaid välisturu jaoks. Töötame põhiliselt Lääne-Euroopa ettevõtetega. Eestis meil praktiliselt kliente ei ole, siin ei ole ka palju taolisi firmasid. Võib-olla on siin veel liiga vähe kogemusi, et teadus kommertslikule teele viia ja uute tehnoloogiatega teenima hakata. Teadus võib ju väga head sissetulekut tuua.

Kas te plaanite välismaale kolida või te jätkate tööd kodumaa heaks?

See on keeruline küsimus. Ma olen kaine mõistusega inimene ja saan väga hästi aru, et selles riigis on mul väga raske rakendada oma potentsiaali sajaprotsendiliselt. Praegu olen ma täiesti rahul oma tööga siin, selles firmas ja ma naudin seda. Kuid kõik võib muutuda.

Kuid siiski, kui tuleks ära minna, kus maailmas on kõige soodsam keskkond, et teadusega tegeleda?

Ma näen ennast farmatseutilises äris. Nii et kui kuhugi kolida, siis sinna, kus see äri on arenenud – Saksamaa, Šveits, Itaalia, Suurbritannia.

Kellena te ennast tulevikus näete?

Inimesena, kes panustab farmatseutilise firma äriarendusele. Kuid konkreetselt ei oska öelda. Firmas TBD-Biodiscovery alustasin ma kui keemik-uurijana. Hiljem läksin üle juba äri arendamise osakonda.

Miks te loobusite teaduri ametist ülikoolis?

Kui räägitakse teadlasest, siis kujutatakse ette ennekõike inimest, kes ei söö ega joo, ei maga, ei tea, mis toimub väljas. Akadeemilises keskkonnas, näiteks ülikoolis, on teadlaste sihtmärgiks ideaalsed tulemused teaduslikus mõttes. Nende eesmärgiks on fundamentaalne avastus. Aga on teadlasi, kes töötavad tööstuses, nemad pigem mõtlevad kui mänedžerid. Nende eesmärk ei ole laitmatu tulemus, nende eesmärk on tulemus, mis toob maksimaalset kasumit. Need on kaks erinevat teadlase tüüpi. Mulle sobib rohkem töö firmas.

Milline on teaduse ja kriitika suhe?

Oskus kriitiliselt hinnata enda ja teise töö tulemusi on üks tähtsamaid teadlase omadusi. Ei piisa ainult sellest, et sa tead palju, sest inimene, kes lihtsalt palju teab ei ole teadlane, vaid ninatark. Selleks, et saada teadlaseks on vaja osata õigesti analüüsida saadud tulemusi, kriitiliselt suhtuda informatsiooni, kuid kriitiliselt ei tähenda negatiivselt. Peaaegu kõik geniaalsed teaduslikud ideed on läbinud raju kriitika. Einsteini relatiivsusteooria on selle klassikaline näide. Esialgu ei võtnud peaaegu ükski tema kolleegidest tema ideid tõsiselt ja lõpuks tuli välja, et tal oli õigus. Kriitika on teaduse keskpunktis ja kriitika on iga teadusliku avastuse kaasaskäiv nähtus.

Kui nõutud teadlase amet praegu on?

Teadlased on ilmtingimata nõutud ja hea teadlane ilma tööta ei jää. Avage oma koduapteek ja vaadake firmade nimetusi pakenditel. Te näete, et nad on kõik toodetud äriettevõtete poolt. Nad on edukad ja põhiliselt sellepärast, et nad on asutatud teaduslikul potentsiaalil ja efektiivsel juhtimisel. Kaader otsustab kõike.

Teie arvamus: kas teadlane on elukutse või amet, mida igaüks võib omandada?

See on pisut filosoofiline küsimus. Me juba rääkisime nendest omadustest, mis võiksid olla inimesel, kes tahab saada teadlaseks. Ma olen veendunud, et iga inimene saab endas arendada ükskõik milliseid omadusi, kui tal on selleks tahtmist, aga kui inimesel on kaasasündinud uudishimu, siis see on ainult pluss.

Valeria Issajeva venekeelne intervjuu Oleg Lebedeviga toimus 2014. aasta jaanuaris TÜ teadukooli kursusel “Eesti teadus õpilaste pilguga”. Intervjuu tõlkis Regina Gontsukova.