Konkurents oli eelmisest aastast veelgi tihedam. Taotlusvooru laekus 284 taotlust kogumahus 19 miljonit eurot, mis ületas taotlusvooru mahtu ligikaudu kuus korda. Suurenev taotluste arv annab agentuuri sõnul tunnistust tipptasemel teadusuuringute ülitihedast konkurentsist ja tugevast uuringupotentsiaalist, mis vajaks veelgi rohkem toetust.

Kasvava konkurentsi tõttu otsustati muuta ka järgmise taotlusvooru hindamise korda. „Praeguse viiepallise hindamissüsteemi juures on aina keerulisem koostada paremusjärjestust, mis lubaks taotlusi omavahel eristada. Seepärast otsustasime järgmises taotlusvoorus naasta 0,5 sammuga hindamise juurde. Tundub, et lisaks rahvusvahelistele teadustöö tipptaseme kriteeriumitele võiksime senisest enam hinnata teadusprojektide tähtsust ja rolli Eesti kultuuri, ühiskonna ja majanduse arengus,“ nentis hindamiskomisjoni aseesimees Marek Tamm.

Positiivsemal noodil toodi välja, et taotlusvoorus said personaalse uurimistoetuse mitmed Eestis järeldoktorantuuris olnud noorteadlased.

Kõige enam taotlusi rahuldati loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (11 stardi- ja seitse otsingutoetust). Sellele järgnesid viie stardi- ja kaheksa otsingutoetusega bio- ja keskkonnateadused ning ühiskonnateadused ja kultuur (neli stardi- ja seitse otsingutoetust). Järeldoktoritoetuse saanutest suundub välisriiki viis noorteadlast ja kolm tuleb Eestisse.

Otsingutoetustega rahastatakse uudseid ja ja kõrge rahvusvahelise tasemega projekte, mille täitmisega võib kaasneda kõrge teaduslik risk. Starditoetused hõlbustavad noorteadlastel iseseisvate teadusuuringute alustamist. Järeldoktoritele mõeldud toetus aitab jätkata teadustööd Eestis või omandada kogemusi välismaal.

Tutvu ka kõigi toetatud uurimisprojektidega.