Noorluuletajad lõhuvad võõrkeelsete sõnadega vanu luulemalle
Ehkki paljud kardavad eesti-inglise segakeele levikut, näitavad ajakirja "Värske Rõhk" andmed vastupidist. Inglise keele osakaal püsib tekstides stabiilsena kümnendiku piires ja noored loovad võõrkeelsete sõnadega teadlikult poeetilisi efekte.
Tänapäeva luule võtab pidevalt uusi vorme, näiteks kogub trükitekstide kõrval noorte seas populaarsust sotsiaalmeedialuule ja räpp. Tartu Ülikooli maailmakirjanduse kaasprofessor Rebekka Lotman nentis, et uued žanrid tekitavad lugejates tihti vastuseisu.
"Luulele on iseloomulik see, et ta põgeneb oma raamidest ja sageli see, kus ta ennast leiab. Seda enam juba konservatiivsemad kultuurihuvilised luuleks ei pea. Näiteks kindlasti kostub hääli, et räpp-lüürika ei ole luule või et sotsiaalmeedias ei ole päris luule. Meie selliseid hinnanguid ei anna," selgitas Lotman saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".
Teadlaste analüüs võiks maandada ka hirmu, justkui neelaks inglise keel eestikeelse luule alla. Lotmani sõnul pakub teine keel autoritele hoopis uusi loomingulisi tööriistu. "Me ei saa rääkida inglise keele pealetungist. See on läbivalt umbes kümne protsendi juures. Me näeme, et erinevaid keeli kasutatakse väga selgelt poeetiliste võtetena, et tuua mingeid kultuurilisi viiteid, erinevaid registreid," sõnas kaasprofessor.
Lisaks uurivad teadlased oma projekti raames kohalikke venekeelseid autoreid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalisteadur Mikhail Trunini sõnul kirjeldavad nad esmakordselt süsteemselt, kuidas võõrkeelsed loojad Eesti kirjandusväljal tegutsevad.
Muu hulgas otsivad teadlased vastust küsimusele, kes neid tekste tõlgib, kes propageerib ja millise publikuni luuletused lõpuks jõuavad. Teadur rõhutas, et töörühm ei anna tekstidele hinnanguid, vaid uurib luuletuste struktuuri ja tähendusi.
Noorus pakub uusi rolle
Keele kõrval uurivad teadlased, kuidas noored autorid tekstides iseend esitlevad. Sajandi eest tajusid nooreestlased suurt vastutust isamaa ees. Tänapäeval joonistub Lotmani sõnul luulest hoopis teistsugune pilt.
"Meie aga näeme tänapäeva noorte luulest pigem sellist kõikuvat identiteeti, ollakse iroonilised ja samuti eneseiroonilised nooruse kui kategooria suhtes – seda ei võeta eriti tõsiselt. Sageli suhtutakse sellesse ka kui mingisse rolli, mille puhul ei tea, kas võtta sedaomaks või see on ühiskonna poolt peale surutud," kirjeldas teadlane.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Tähelepanu! Tegemist on teadusega"











