Noorte tööhõivet puudutavatele rõõmuvaestele sõnumitele pakub valuvaigistit Ühendkuningriigi tehisintellekti minister Kanishka Narayan. Selle aasta suvel loodi kuningriigis valitsustasandil esimene koht spetsiaalselt tehisintellektiga tegelevale ministrile, kes täidab ühendatud ametikohta nii valitsuskabineti büroos kui ka ettevõtlus-, innovatsiooni-, teadus- ja kaubandusministeeriumis. Ta peab olema hästi informeeritud ekspert.

Minister ennustas, et 2030. aastaks lisab tehisintellekt sealsesse majandusse 55–140 miljardit naelsterlingit. Seda on palju ja samal ajal mitu korda vähem alles hiljuti välja kuulutatud 400 miljardist naelsterlingist. Suurem lubadus tuli avalikult tagasi võtta, kui ajakirjanikud leidsid, et see pärineb ühest Google'i raportist. Pärast seda kui ministeeriumi töötajad tegid omad arvutused, vähenes prognoositud kasv enam kui kahe kolmandiku võrra.

Kasvuallikate leidmine on oluline ja hea uudis. Raha ei trükita juurde. See peab ringlema uutes väärtusahelates ja optimistlik prognoos eeldab, et suure osa tööjõust liigub edukalt tootvamale tööle. Vähemalt seni sõltus majandust toimivana hoidev kaupade ja teenuste ost palgatööst. Peaks tööjõunõudlus vähenema, kahaneb palgafond ja kannatab raha ringlus. Selle stsenaariumi puhul minister ei saaks taolisi lubadusi tagada.

Ent eksisteerib veel üks võimalus. Tulevikukirjeldus sõltub arvutusmetoodikast. Selleks peab arvestama mitme eelduse täitumisega. Näiteks koostas kümme juristi varem sada lepingut kuus. Tehisintellekti abiga suudavad viis juristi koostada viissada. Majanduslik lisandväärtus kasvab viiekordseks ja tootmiskulud langevad järsult. Riigi raamatupidamises registreeritakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv. Samas on sündimas pakkumis-šokk ja see võib omakorda hindu langetada. Kummalgi juhul ei pea see väljenduma töövõtjate olukorra paranemisena.

Samas vaimus võib hoida kontoritöötaja TI abiga kokku 100 tundi tööaega. Arvutuses eeldatakse, et säästetud tunnid suunatakse sama tootlikkusega ja suurema väärtusega tööle, korrutatuna töötaja keskmise tunnitasuga. Ametnike nägemuses esitatakse sellist teoreetilist aja kasulikkust SKP-sse lisandunud miljarditena, ehkki tegelikkuses ei vaheta omanikku ainsatki senti. Seejuures ei tea keegi, mida saaks ja tahaks töötaja oma vabanenud ajaga peale hakata.

Peaks ettevõtte tööjõukulu koos inimestega kahanema, ei maksta teenitud tulu välja palkadena, vaid see muutub näiteks aktsionäride dividendideks. Nemad võivad selle kas ära kulutada või investeerida näiteks TI andmekeskustesse ja kiibivabrikutesse. Seal ei tööta samuti enam kuigi palju inimesi. Pigem hakkab tootmisvõimsus kasvama elanikkonna ostujõust kiiremini.

Madalama ja keskmise sissetulekuga töötajad kulutavad lühikese ajaga peaaegu kogu palga ja see suurendab raha ringluse kiirust. Kui tõhusa ettevõtte sissetulek suunatakse väheste kõrgepalgaliste ja fondide kätte, kelle tarbimine on väiksem, siis raha ringlus aeglustub. Tekib küsimus, kes ostab seda, mida toodab automatiseeritud majandus. Ent riigi arvepidamises akumuleerub SKT miljardeid, kuna arvutamisvalemis võib tarbimine olla null ja piisab, kui ladudesse kuhjub kallist kaupa, aga mille hinnas pole inimeste palgakulu.

Seni peeti pakkumis-šokki ja nulltarbimise olukorda vaid matemaatiliseks mõttemänguks. Ent kui masinad võtavad üle kogu tootmise ja kaoksid palgarahaga inimtarbijad, läheb majandus üle masinalt masinale (M2M) toimuvale ressursijaotusmajandusele.

Süsteem jätkab toimimist uute, masinatega seotud ajendite toel. Masinad toodavad, tarnivad ja kasutavad masinate toodangut ressursside kaevandamiseks ning päikeseenergiaparkide rajamiseks. Väärtust ei vahetata nn inimeste raha, vaid algoritmilise ressursivahetuse kaudu, näiteks vahetades teravatt-tunni päikeseenergiat tonnide töödeldud räni vastu. Majandus toimib edasi suletud ahelas, masinalt masinale toimuva tootmisprotsessina.

Selline majandus saaks eksisteerida inimeste kõrval ja inimkonda nälga jätmata ning realiseeruks midagi majanduseksperdi Yanis Varoufakise kirjeldatud tehnofeodalismi laadselt. Selles süsteemis ehitavad masinad korporatiivseid megastruktuure ja kosmosesse rajatavat taristut neile vähestele inimestele, kellele kuulub ülitõhus kapital.

Kuna tootmiskulud on inimestele reaalselt olematud, lakkab riik kogumast makse rahas ning valitsuse ülesandeks jääb suunata osa automatiseeritud tarneahela ressurssidest selleks, et säilitada inimelusid. Saab süüa, peavarju, tervishoidu ja kommunaalteenuseid.

Ühendkuningriigi tehisintellekti ministri ennustus tugines optimistlikule matemaatikale. Las see selleks jäädagi. Tulevikus vajamegi optimismi rohkem kui raha.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".