Samoson uurib keemilist füüsikat ja tahkise tuumamagnetresonantsi (NMR) spektroskoopiat, keskendudes fundamentaalsete seaduspärasuste sidumisele tehnoloogiliste lahendustega ainete struktuuri ja molekulaarse dünaamika analüüsiks. Ta on töötanud välja mitmeid uusi mõõtemeetodeid (näiteks topeltpöörlemise ehk DOR-meetodi) ja ülikiire proovipöörlemise (MAS) tehnoloogia, mis laiendavad võimalusi silikaatide, tseoliitide ning vesinikutuumade uurimisel.

Viimastel aastatel juhib Samoson Tallinna Tehnikaülikoolis spinnidisaini laborit, arendades kompaktset püsimagnetil põhinevat NMR-seadet ja rakendades spektroskoopiat diagnostilises metaboloomikas ning energiasalvestuses. Tema arendatud DOR-meetodi patent litsentsiti UC Berkeley's, jõudes Brukeri spektromeetrite kaudu ülemaailmsesse tööstuskasutusse, ning tehnoloogilist innovatsiooni jätkab ta Eesti Teadusagentuuri rahastatud projektiga.

Samoson pälvis 2026. aastal NMR-valdkonna tähtsaima tunnustuse, Günther Laukieni preemia. Teda on tunnustatud rahvusvahelise R&D 100 auhinnaga ning Eestis kahe riigi teaduspreemia ja Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie tööga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?

Tuumaresonantsi kui elegantse loodusnähtuse ja väga võimsa analüütilise meetodi, millest on kujunenud terve teadusharu, valik oma huvialaks tundub hästi õnnestunud. Eks enne kutselist teadustööd oli ka medaleid ja diplome, nii nohikute kui ka füüsilise spordi aladelt. Nendel oli oma panus poolde tosinasse hetke, kus peas kõik pardid ritta asetusid. Emotsionaalse laengu annavad ka teated maailma tippülikoolidest meie tehtud aparatuuri eduka kasutamise kohta.

Kui raha ja bürokraatia poleks probleem, mis oleks see üks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe ära lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid räägivad liiga palju, ja millest liiga vähe?

Meie enda laboris on vaatamata mainitud probleemidele käsil metaboolne diagnostika ning anioon-energiasalvestus. Liiga vähe toetust saab suuremas plaanis neutronvaba tuumasüntees, mis oleks ideaalne lahend energeetikas. Aga liiga palju on jutustamist poliitilise teaduspesu teemadel.

Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. Tõe avalikustamine kahjustaks rängalt nii kolleegi karjääri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel püsima jääda. Kuidas käitute ja millest lähtute?

Teadlane on saanud ühiskonnalt suhteliselt palju toetust oma võimete arendamiseks. See kohustab teda neid ka rakendama, andma tagasi nii informatsiooni kui ka tulemusi talle teadaoleva tasemel.

Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku tööst peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa ühiskonnale, kes teid lõppeks üleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?

Selle astme õpetlane peaks suutma ja saama ise otsustada, kas tema panus on parim laboritegevuse kaudu ja/või hästi treenitud tähelepanu- ja analüüsivõimega ühiskondlike võimaluste/probleemide kajastajana.

Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei täida?

See tiitel ning kaasnevad kohustused/võimalused on akadeemilise ökosüsteemi osa rohkem kui sajas riigis, sisuliselt kannab neid endas iga õpetlane iga kell. Nominatsioon on juba väga kõrge hinnang teadustööle. Minu omale on seda saanud osaks juba kolm korda, nii iga kümne aasta tagant ja mõlemast Eesti teadusasutusest, kus olen töötanud. Nüüd siis ka akadeemia liikemetelt, sealhulgas presidendilt.

Valimine ise on pigem õunte, eelarvamuste, apelsinide ja suhete võrdlus. Formaliseerimine annab lootust, et väheneb aeg teema tõstmisest ühiskondlikku toimesse. Näiteks tõin 13 aastat tagasi välja strateegilised vead AECOM-i ja valitsuse hinnangus RB tasuvusele. Nüüd oleme sunnitud ühele rööpapaarile üleminekuga ja vastava läbilaske kahanemisega vähemalt 90 protsendi osas bluffi tunnistama. Või et e-valimised on meie demokraatia paralüüs, millest ikka veel ei soovita aru saada.

Kitsamalt mainiksin, et jätkuvalt töötab innovatsiooniprojektidele vastu omafinantseeringu nõue. Üldiselt arvan, et Akadeemia liikmed peaksid oma pea tööle panema ka probleemidega, millele meil ei ole spetsialistide katet või puudub selles sõltumatu objektiivsus.

Kandidaatide seast teevad akadeemikud valiku teaduste akadeemia üldkogul 9. detsembril. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 üldkogul osalevate akadeemikute häältest. Uute valitud akadeemia liikmete inauguratsioon toimub 15. detsembril.