Uuemaa uurib suurte ruumiandmete analüüsi ja kvaliteeti, keskendudes uudsete ruumiandmemudelite ning ruumilise masinõppe arendamisele ja rakendamisele keskkonnaprotsessides. Ta ühendab oma teadustöös geoinformaatika, kaugseire ja masinõppe, et lahendada kliima- ja keskkonnaprobleeme.

Viimastel aastatel arendab ta 2023. aastal pälvitud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Consolidator Granti toel lahendusi intensiivpõllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks. Ta juhib kestliku maakasutuse tippkeskust, kus arendab ruumiandmete andmekuupi ning elurikkuse ja süsiniku sidumise ja emissiooni ruumilisi masinõppemudeleid. Uuemaa oli ka rahvusvaheliste geoinformaatika konverentside FOSS4G Europe (2024) ja AGILE (2026) Eestisse toomise peamine eestvedaja.

Uuemaa on Tartu Ülikooli geoinformaatika professor ja geoinformaatika ja kartograafia õppetooli juhataja. Teda on tunnustatud Tartu Ülikooli aumärgiga ning valitud ülikooli 100 silmapaistva teadlase hulka.

Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie tööga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?

Tööalaselt on üks eredamaid hetki kindlasti Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandi saamine 2015. aastal. Kuigi olen nüüdseks saanud ka ERC grandi, mis on teadlaskarjääris kahtlemata üks suurimaid saavutusi, on Marie Curie grant minu jaoks siiski kuidagi erilisem. See oli minu esimene iseseisvalt võidetud teadusgrant, mis võimaldas mul minna järeldoktorantuuri Uus-Meremaale. Seal saadud kogemused panid suuresti aluse minu edasisele teadlaskarjäärile, sealhulgas ERC grandi saamisele.

Tööväliselt on minu elu suurimaks rõõmuks ja saavutuseks kindlasti minu neli supertublit last. Eriti suurt hea meelt teeb asjaolu, et üks lastest soovib samuti teadlaseks saada hoolimata sellest, et ta näeb, kui palju tööd see amet tähendab.

Kui raha ja bürokraatia poleks probleem, mis oleks see üks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe ära lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid räägivad liiga palju, ja millest liiga vähe?

Kui raha ja bürokraatia poleks probleem, siis looksin Eestis süsteemi, kus ühe valdkonna ruumiandmeid toodetakse ja hallatakse koordineeritult, ühes kohas ja kvaliteetselt. Praegu kulutatakse sageli palju ressursse samade või väga sarnaste andmete korduvale loomisele, kuid tulemused on erineva kvaliteedi, vormingu ja metoodikaga

Meil on küll palju andmeid juba keskselt koordineeritud maa- ja ruumiametis, aga on väga palju andmeid, mida toodetakse topelt erinevates asutustes, näiteks veekogude ja teede andmed. Kõige hullem on veel see, et erinevates asutustes toodetud andmed on erinevad, nt jõed ei ole samas kohas. See teeb andmete kooskasutamise keeruliseks, raiskab aega ja raha ning tekitab tihti segadust, et mis on siis õige versioon tegelikkusest.

Maailmas räägitakse praegu minu meelest liiga palju tehisarust üldiselt ning minu valdkonnas eriti keerukatest masinõppemeetoditest. Mitmete ülesannete puhul on näidatud, et suhteliselt lihtsad klassikalised statistilised meetodid võivad anda sama häid või isegi paremaid tulemusi kui keerukad tehisarumudelid, mille arendamine ja kasutamine nõuab oluliselt rohkem arvutusressurssi. Vahel tundub, et oleme rohkem huvitatud sellest, kui uudne ja keeruline on kasutatav meetod, kui sellest, kas see aitab meil tegelikult midagi paremini mõista või lahendada.

Liiga vähe räägime aga andmete kvaliteedist, mudelite usaldusväärsusest ja sellest, kas saadud tulemused ka looduses toimuvate protsessidega kooskõlas on. Minu jaoks on oluline, et me ei toodaks lihtsalt üha ilusamaid kaarte ja keerukamaid mudeleid, vaid mõistaksime ka, mida need näitavad ja kui palju saame neid usaldada.

Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. Tõe avalikustamine kahjustaks rängalt nii kolleegi karjääri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel püsima jääda. Kuidas käitute ja millest lähtute?

Kõigepealt räägiksin kolleegiga ja püüaksin mõista, kuidas selline olukord tekkis. Seejärel üritaksin teda veenda, et ta võtaks ise ühendust ajakirjaga ja algataks artikli ametliku parandamise. Teaduses on vigade parandamine tavapärane ja vajalik osa teadusprotsessist ning vea tunnistamine on tegelikult pigem hea praktika. Vigu tuleb teaduses üsna sageli ette ja olen ise samuti pöördunud ajakirja poole, et mõni hiljem avastatud viga artiklis ära parandada.

Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku tööst peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa ühiskonnale, kes teid lõppeks üleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?

Minu teadusvaldkond on väga praktiline ja seetõttu kipun arvama, et kogu teadus peaks ühel või teisel moel olema suunatud ühiskonna hüvanguks. See ei tähenda, et igal teadustööl peaks olema kohene praktiline väljund, kuid iga teadlane peaks suutma selgitada, miks tema uurimistöö on ühiskonnale oluline. Samuti leian, et teadlasena peame olema valmis oma eriala seisukohti avalikult selgitama, põhjendama ja vajadusel kaitsma. Selles mõttes võiks iga teadlane olla oma valdkonnas arvamusliider.

Oluline on muidugi, et teadlane jääks oma pädevuse piiridesse ning eristaks teaduspõhiseid seisukohti isiklikest arvamustest. Iseasi, kui palju on teadlastel selleks aega, oskusi ja julgust. Mulle tundub, et viimastel aastatel on Eestis üha rohkem teadlasi hakanud ühiskondlikku arutellu panustamist oluliseks pidama. Samas võiksime senisest rohkem tähelepanu pöörata ka noorteadlaste ettevalmistamisele, et nad oskaksid ja julgeksid oma valdkonna avalikes aruteludes kaasa lüüa.

Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei täida?

Akadeemiku tiitel oleks mulle kindlasti suur au ja tunnustus, kuid see ei ole kunagi olnud minu jaoks eesmärk omaette. Mul on tegelikult väga hea meel juba selle üle, et minu valdkonda, geomaatikat, on peetud piisavalt oluliseks, et sellele Eesti Teaduste Akadeemias koht luua.

Akadeemiku tiitel tähendab minu jaoks kindlasti suuremat vastutust oma valdkonna arengu ja ühiskonnas nähtavaks tegemise eest. Samas on need teemad mulle juba praegu olulised ning püüan neisse panustada nii palju kui võimalik.

Kandidaatide seast teevad akadeemikud valiku teaduste akadeemia üldkogul 9. detsembril. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 üldkogul osalevate akadeemikute häältest. Uute valitud akadeemia liikmete inauguratsioon toimub 15. detsembril.