Küsimusele "Kas lapsel läheb hästi?" ei saa vastata ainult hinnete, tervisenäitajate või pere sissetuleku põhjal. Lapse heaolu kohta võib anda rohkem infot hoopis see, kui ta tunneb vaatamata sõprade olemasolule ennast üksi. Või kui lapsel läheb koolis hästi, kuid ta tunneb ikkagi kogu aeg stressi. 

Lapse heaolu ei sõltu üksnes sellest, kas tal on olemas kõik eluks vajalik või kas tal läheb koolis hästi. Sama olulised on suhted, turva- ja kuuluvustunne, eneseusk ning võimalus tunda, et tema hääl loeb. Nii võib heade hinnetega ning füüsiliselt terve laps kogeda üksildust või pidevat pinget, samal ajal kui teine laps leiab tuge lähedastest suhetest ning tunneb end hästi ka siis, kui kõik pole ideaalne.

Eestis on lastega läbi viidud hulgaliselt uuringuid, kuid senini on andmed olnud hajali ja terviklik ülevaade laste olukorrast puudub. Laste heaolu mõistmiseks tuleb vaadata kaugemale üksikutest näitajatest ja eluvaldkondadest, kuulata ka laste endi häält ning näha lapse elu tervikpilti.

Just sellest arusaamast lähtub Eesti laste valdkondadeülene heaolu mudel, mille väljatöötamisse kaasasime järjepidevalt erineva tausta, elukogemuse ja osaluskogemusega 14-20-aastaseid lapsi ja noori. Eraldi kogusime andmeid lasteaialastelt, erivajadusega, sisserände taustaga, õigusrikkumise taustaga, asendushooldusel elavatelt ning tõrjutuse riski kuuluvatelt lastelt, sest eesmärk oli arvestada ka suuremas haavatavusriskis laste heaoluga seotud tegureid.

Mudel hõlmab kaheksat valdkonda: tervist, materiaalseid ressursse, keskkonda ja elutingimusi, enesearengut ja õppimist, ajakasutust ja vaba aega, turvalisust ja kaitset, suhteid ning kultuuri ja lõimumist. Mudelis käsitleme neid omavahel seotuna ning eristame nii lapse enda kui ka pere, eakaaslaste, haridusasutuse, omavalitsuse, riigi ja ühiskonna tasandeid.

Mida näitajatest teada saab?

Lapse heaolu esindavate indikaatorite komplektis on ligikaudu 250 eri näitajat. Näiteks saab eraldi jälgida, kui suur osa lastest on oma eluga rahul või rahul sellega, kui turvaliselt nad end tunnevad. Kui mõnes piirkonnas või lasterühmas on rahulolu turvatundega väiksem, tasub uurida erinevaid turvalisuse näitajaid – näiteks kui suur osa lastest tunneb end turvaliselt kodus, koolis või koduümbruses. Selline võrdlus aitab märgata, kus on vaja olukorda lähemalt uurida.

Laste heaolu erisuste ja võimaliku ebavõrdsuse välja selgitamiseks eristatakse lasterühmi soo, vanuse, keele, rahvuse, pere majandusliku toimetuleku, peretüübi ja erivajaduse olemasolu või selle puudumise osas. Näiteks kinnitas esmane mudelipõhine sissevaade, et kehva majandusliku olukorraga peredes kasvavate laste heaolu on erinevates valdkondades selgelt madalam kui keskmise või hea majandusliku olukorraga peredest pärit lastel. 

Praeguste andmetega ei saa aga laste heaolu kõikjal sama põhjalikult jälgida, sest indikaatorite ulatus ja regulaarsus on alusandmete tõttu mõnevõrra piiratud. Näiteks ei ulatu suurem osa alusandmeid kohaliku omavalitsuse, vaid piirkonna või regiooni tasandini. Samuti ei ulatu andmed tihti 0-6-aastaste vanuserühmani, kuid katavad enamjaolt 7-17-aastaste laste vanuserühmi. Indikaatorite alusandmed uuenevad enamasti iga-aastaselt või hiljemalt 3-4 aasta tagant.

Mida mudel Eesti laste jaoks muudab?

Mudel ja selle indikaatorite komplekt aitab luua terviklikuma ja regulaarselt uueneva pildi laste heaolust ja sellest, millistes valdkondades vajavad lapsed rohkem tähelepanu või tuge. Sealjuures ei piisa ainuüksi teadmisest, kuidas läheb meie lastel üldiselt, vaid vajadus on jälgida ka nende laste heaolu, kes on keerulisemas elusituatsioonis või vajavad täiendavat tuge.

Mudel ja indikaatorsüsteem on aluseks loodavale Eesti laste heaolu näidikulauale ehk andmetööriistale, mis koondab olulised lapse heaolu näitajad ühte kohta. Muuhulgas saavad riigi ja omavalitsuste poliitikakujundajad kasutada seda laste heaolu tugevuste ja kitsaskohtade tuvastamiseks, arengueesmärkide seadmiseks ja ressursside suunamiseks suurema vajadusega valdkondadesse. Näiteks võivad tulemused toetada otsust rahastada täiendavaid koolipsühholooge neis piirkondades, kus laste vaimse tervise näitajad on keskmisest madalamad.

Loodud mudel loob aluse teadmistepõhisemale lastepoliitikale, toetades terviklikku ja andmetel põhinevat arusaama laste heaolust Eestis. Seejuures on oluline jätkata andmekvaliteedi, andmete eristatavuse ja katvuse parandamist, et vähendada andmetes "nähtamatuks" jäävate lasterühmade hulka, tugevdada andmepõhist õiglust ning tagada, et laste heaolu seire kajastaks võimalikult täpselt kõigi laste olukorda. Lõppeesmärk on selge: et igal lapsel oleks võimalus Eestis hästi kasvada ja areneda.

Mudeliga saab lähemalt tutvuda Sotsiaalministeeriumi laste heaolu andmepildi veebilehel.

Andmepildi väljatöötamises osalenud Tartu Ülikooli teadlased Dagmar Kutsar ja Kristi Asser käisid laste heaolust rääkimas Novaatori teadusaates "Atlas".