"Kui välku lööb eemal, on õudne ja kui lööb lähedal kellegi pihta, siis on hirmutav, aga et enda pihta lööb sellises vanuses, nagu ma olen, see on päris vapustav. Muidugi saan ma aru, et iga mees peab vähemalt ükskord elus noor olema, pole üldse tähtis, mis vanuses. Ehk siis tuli see vanus nüüd kätte, kus ma noor olen – noor dinosaurus," nentis Soomere.

Esildises toodi välja, et tema tegevus on aastakümneid tugevdanud teaduse nähtavust, usaldusväärsust ja mõju Eesti ühiskonnas. Mereteadlase, matemaatiku ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendina aastatel 2014–2024 aitas ta tuua keerulised teadusküsimused avalikku arutellu arusaadaval, inimlikul ja teaduspõhisel viisil.

Tema algatusel sündisid noorteadlaste konkurss "Teadus 3 minutiga" ja arvamusveerg "Teadlase pilguga", mis on andnud sadadele teadlastele võimaluse ühiskondlikes aruteludes kaasa rääkida.

Soomere kinnitas, et kavatseb teadusmaailma nimel võtta sõna ka edaspidi. "Täna oli näha nelja või viit inimest, kes on selle välgutabamuse üle elanud. Kes on väga efektiivselt jätkanud, kasutades ära seda, et nad on välguga pihta saanud. Mingis mõttes see välguga pihta saamine teeb ju inimese usaldusväärsemaks," sõnas akadeemik.

Mereteadlane märkis viimase teadusbaromeetri küsitluslainele toetudes, et Eesti inimeste usaldus teadlaste vastu on endiselt kõrge. Kui 2020. aastal usaldas teadlasi 75 protsenti küsitletutest, siis kahes koroonajärgses küsitluses aastatel 2024 ja 2026 on toetus püsinud 73 protsendi juures. Samas nentis ta, et teiste, teadlaste tööle toetuvate ühiskonnaliikmete mõjukus on kahanenud.

"Viisakalt öeldes on teadusökosüsteemi teiste osaliste privileeg kadunud. Nad ei saa enam minna ja öelda, et vot see teadlane tõestas seda ja seda ning mina olen selle asja prohvet ja see on nii. See ahel enam ei toimi. Sellepärast on ka suur osa praegusest teaduskommunikatsioonimaailmast natuke palavikus, nagu segamini aetud sipelgapesa. Mõjuvõim on kadunud, usaldus ei ole kadunud," selgitas Soomere.

Laiemalt on teadlaste nähtavus ühiskonnas tema hinnangul viimase 15 aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Kui varem said tänu käputäiele eeskõnelejatele tähelepanu üksikud valdkonnad, siis praeguseks on jõudnud teadus inimeste igapäevaellu. Teaduse populariseerimine on saanud elementaarseks teaduse tegemise koostisosaks.

"Sellega on meie maailm fundamentaalselt ja radikaalselt muutunud. Tagasiteed selle juurde, et olid teadlased, olid kommunikaatorid ja olid sihtrühmad, ei ole. Teadlased on ühiskonna elu keskpunktis, palju lähemal sellele kui paarkümmend aastat tagasi. See on asi, mida ma ei saa muidugi enda teeneks kirjutada, aga see on muutus, mis on olnud väärt tegemist ja millele kaasaaitamine on olnud äärmiselt inspireeriv," sõnas Soomere.

Kolleegidele soovitas akadeemik jääda oma seisukohti selgitades väärikaks. "Oma asja tasub rääkida rahulikult ja õigesti, ning lähtudes president Alar Karise väga ilusast mõtteavaldusest, jääma väärikalt eriarvamusele ja selgitama, mitte vaidlema, vaid selgitama, miks tal on õigus," leidis Soomere.

Mõned on selles paratamatult andekamad. "Kui kõrval on tõeliselt edukad inimesed, kellele on loodus andnud selge mõistuse, hea sule ja voolava sõna, siis nende kõrval võib ennast tunda tõepoolest Vaeste Patuste küla alevi elanikuna," tõdes akadeemik. See ei tähenda aga, et endale südamelähedastel teadusteemadel peaks edaspidi vaikima.

"Küsimus on, kas kõik peavad seda tegema. See on ju nagu statistika, millest rääkis Ene-Margit Tiit: ega kõik ei pea olema teaduspopulisaatorid. Oluline on see, et arvestatav ja statistiliselt oluline osa teadlaskonnast suudab kõik need ivad panna sellisesse keelde, mida teised inimesed mõistavad," sõnas Soomere. Edasi tasub liikuda samm-sammult, rääkides esiteks veidi teisel erialal töötavate teadlastega – kasu on juba sealt tulevast tagasisidest.

"See on protsess, kuidas õppida oma tulemusi selgitama kõigile teistele. See tee on pikk nagu mistahes mäe otsa ronimine, aga kui ronima ei hakka, siis ei jõua iial mäe otsa. Ja mis kõige huvitavam, kuskilt poole pealt mäe nõlvalt avanevad tegelikult kõige paremad vaated. Mäe tippu jõudmine on vahel tegelikult frustreeriv kogemus," lisas Tarmo Soomere.

Lisaks elutööpreemiale jagati välja tunnustused järgmistes kategooriates:

• Kategooria "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil"
  
  Peapreemia pälvis Laurits Leedjärv oma teadust populariseerivate kirjutiste eest. Ta on üks silmapaistvamaid Eesti teaduse populariseerijaid, kes on tutvustanud teadust väga erinevates vormides, alates lühilugudest ja aimekirjandusest kuni esseede ja tõlgeteni, aidates lugejatel mitte ainult teadusest kuulda, vaid seda ka sügavamalt mõista.
  
  
• Kategooria "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil"
  
  Teise preemia pälvis Ulm Productioni ja Tervise Arengu Instituudi koostöös valminud seitsmeosaline dokumentaalsari "Terve vaim", produtsendid: Anatoli Tafitšuk ja Liis Lindmaa. Tegemist on silmapaistva näitega sellest, kuidas teaduspõhised teadmised saab muuta laiale publikule kaasahaaravaks, usaldusväärseks ja igapäevaelus kasutatavaks. Valminud saated käsitlevad erinevaid vaimse tervisega seotud teemasid, pakkudes samal ajal vaatajatele selgeid ja praktiliselt rakendatavaid soovitusi.
  
  Kategooria peapreemia pälvis uuenduslik TikToki lühivideote sari, mis näitab kuidas teaduspõhine terviseharidus jõuab noorteni kõige tõhusamalt siis, kui teadlane räägib nende keeles ja nende igapäevases infokeskkonnas. Projekti taga on Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor ja arst Taavi Tillmann ning sõltumatu meediaväljaanne Levila koos oma loomingulise kollektiivi liikmete Tristan Czar Aasmäe ja Johanna Reinvaldiga.
  
  
• Kategooria "Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel"
  
  Teise preemia sai haridusprogramm "Lae end", mis näitab, kuidas investeering õpetajasse toob mitmekordset kasu tuhandetele õpilastele, koolidele ning kogu Eesti teadus- ja tehnoloogiaharidusele. Viie aasta jooksul on selles teadust ja tehnoloogiat populariseerivas programmis osalenud 80 õpetajat üle Eesti ning valminud 63 õppevideot, 17 õppemängu ja õppekogumik, mis on kasutusel enam kui 250 koolis. Selliselt on haridusse investeeritud üle 500 000 euro. Programmi lõid ettevõtted ABB, Enefit, Fermi Energia, LHV, Nordecon ja Metrosert ja Filter Grupp. Programmijuht on Valentina Moskaljova.
  
  Kategooria peapreemia läks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia algatusele "Teadusampsud" ning selle koostajatele ja teadustoimetajatele, kelleks on Anastasiya Astapova ja Erik Abner. Projekti käigus avaldati aasta jooksul iga päev üks teaduslugu, mis viis teaduse inimesteni just seal, kus nad oma igapäevast infot tarbivad. Kokku avaldati Õhtulehes 369 artiklit, mis jõudsid enam kui 500 000 lugejani. Projekti panustas 161 autorit, nende seas teadlased, akadeemikud ja üliõpilased. Lisaks koolitati uusi tegijaid ning parimad avaldatud lood koondati noortele suunatud populaarteaduslikku raamatusse "Teadusampsud".
  
  
• Kategooria "Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija"
  
  Teise preemia pälvis rahvusvaheliselt tunnustatud füüsikateadlane Jaan Kalda, kes on loonud ja juhib Euroopa Füüsikaolümpiaadi, algatanud Põhja-Balti füüsikaolümpiaadi ning korraldanud üle kümne aasta rahvusvahelist võistlust Physics Cup. Samal ajal tegutseb ta aktiivse teaduse populariseerijana, kes oskab oma kaasahaaravate selgitustega muuta füüsika kõigi jaoks arusaadavaks ja põnevaks.
  
  Samuti pälvis teise preemia teadlane Erik Abner, kes on viimase seitsme aasta jooksul panustanud enam kui 220 teaduskommunikatsioonialasesse tegevusse, mille mõju ulatub lasteaialastest täiskasvanuteni. Ta ei piirdu üksnes teaduse selgitamisega, vaid loob võimalusi ka teistele teadlastele, et teadust avalikkusele tutvustada. Selle kõige kõrval on ta viimastel aastatel olnud üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia eestvedajatest, algatades ja juhtides teaduse populariseerimise projekte ning kaasates neisse teadlasi, üliõpilasi ja organisatsioone üle Eesti.
  
  Peapreemia pälvis Marek Strandberg, kes ei vahenda ajakirjaniku ja saatejuhina üksnes teadustulemusi, vaid selgitab, kuidas teadmine sünnib. Endise teadlase ja õppejõuna oskab ta keerulised teemad arusaadavalt lahti seletada ilma teaduslikku täpsust kaotamata ning seob oskuslikult bioloogia, keskkonna, tehnoloogia, majanduse ja julgeoleku tervikuks. Tema pikaajaline tegevus on muutnud teaduse nähtavamaks, arusaadavamaks ja ühiskonnas olulisemaks.

Auhinnad andsid üle akadeemik ja žürii esimees Andres Metspalu ning Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Kristiina Tõnnisson.

Lisaks riiklikele preemiatele anti välja mitu eriauhinda.

• Eesti Teadushuvihariduse Liidu (TEAHU) tunnustuse "LTT valdkonna parim huvialaõpetaja 2025" laureaat on Priit Laats.
• TEAHU tunnustuse "LTT valdkonna aasta õpilane 2026" pälvis Katariina Kukk.
• Tartu observatooriumi ja ESERO Eesti tunnustuse "Linnutee Täht" loodus- ja täppisteaduse edendamise eest pälvis Natalja Kurling.