Eesti inimeste usaldus teaduse vastu on endiselt suur. Kui 2020. aastal oli see 78 protsenti, siis praegu 73 protsenti. Tulemus sarnaneb Põhjamaadega: Soomes usaldab teadlasi 85 protsenti ja Rootsis 79 protsenti, ehkki aasta tagasi oli näitaja seal 84 protsenti. Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessori Marju Himma sõnul on siinkohal oluline mündi teinegi pool. Kui Eestis on neid, kes teadust üldse ei usalda või pigem ei usalda, kokku umbes neli protsenti, siis Soomes moodustasid sellised inimesed vastajatest 11 protsenti.

Võrdlusmomendi loomiseks mõõdeti usaldust veel politsei, ajakirjanduse ja poliitikute vastu. Kolme aastaga on tõusnud usaldamatus poliitikute vastu märgatavalt. Kui eelmisel korral ei usaldanud neid üldse või pigem mitte 43 protsenti, siis sel korral 61 protsenti. Usaldus teadlaste vastu sarnanes politsei traditsiooniliselt kõrge usaldamisega.

Teatavad erinevused tulevad sisse lähtuvalt emakeelest: eesti emakeelega inimeste hulgas usaldab teadust 81 protsenti vastanutest, vene emakeelega vastanutest aga 59 protsenti. See tuleneb venekeelsete inimeste üldisest madalamast usalduse tasemest. Himma selgitas, et kui venekeelsetele inimestele ei ole suunatud Eesti teadusest rääkivaid raadio- ja telesaateid ja teadusuudiseid leiab põhiliselt ainult venekeelsest Naukast, ei saagi usaldus teaduse vastu tekkida ja see ei ole muutunud võrreldes eelmise teadusbaromeetriga.

Samuti on pisut madalam usaldus madalama haridustasemega ning ka 35–64-aastaste inimeste hulgas.

ETAG-i teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul saab teadusbaromeetri jätkuvalt kõrgete tulemuste toel öelda, et Eestis tehakse väga head tööd teaduse tegevuse, saavutuste ja olulisuse seletamisel ning edasiandmisel. "Koroonapandeemia raputas meid, tehisaru hirmutas meid, kuid eestlaste tarka loomust see ei ole muutnud," lausus ta.

Teadus on oht ühiskonnale?

Ligi viiendik ehk 19 protsenti küsitlusele vastanutest nõustusid väitega, et teadus võib olla ohuks ühiskonnale. Samas 2020. aastal oli see näitaja 29 protsenti. Vene keeles vastanutest pidas ühiskonnale võimalikuks ohuks 34 protsenti. Eesti keeles vastanutest arvas sama vaid 12 protsenti.

Kui eelmisel uuringuperioodil ei näinud teaduses ohtu ühiskonnale 45 protsenti, siis nüüd on pooled küsitlusele vastanutest veendunud, et teadus ei ole ühiskonnale ohtlik. Marju Himma sõnul tähendab see, et koroonaaeg on kasvatanud inimeste teadlikkust teaduse toimimisest ja selle kaudu vähendanud ka tunnet, et teadus võib ohtlik olla. 

Samuti on muutunud arusaam sellest, kas poliitikud peaksid teadlasi rohkem kuulama. 2020. aastal nõustus selle väitega 85 protsenti inimestest, nüüd on vastav näitaja 79 protsenti. Siingi võib Himma sõnul põhjuseks olla üldine usaldamatuse kasv institutsioonide ja nende tegevuse vastu. Sellele on oma mõju nii koroonapandeemial kui ka Ukrainas toimuval sõjal. Himma arvas, et inimestele võib olla olulisem toetada näiteks julgeolekut.

Teadusteemalist infot napib?

Suur osa küsitlusele vastanutest (38 protsenti) leidis, et teadusteemalist infot ei ole meedias piisavalt. Neid, kelle arvates on infot piisavalt, oli vaid 14 protsenti.

Raport sedastab, et teadusinfo piisavuse hindamine võib olla subjektiivne ja lähtuda inimese isiklikust vajadusest ja huvist. Himma rääkis, et inimesed ei taju sageli seda, kuidas teadlased on eestkõnelejad ka tavalistes saadetes või uudistes. See, et teadlasi nii laialdaselt Eestis kasutatakse, on maailma mõistes üpris enneolematu. Teistes riikides on tema sõnul seda oluliselt vähem.

Hinnangu, et meedias ei ole piisavalt teadusinfot, andsid sagedamini vene keeles vastanud (47 protsenti) ja kõrgharidusega (sh magistri- või doktorikraadiga) inimesed (47 protsenti) ning 35–64-aastased (43 protsenti).  

Inimesed tunnetavad, et riik peaks teadust rohkem toetama. Kui 2020. aastal leidis, et teadus vajab suuremat riiklikku toetust 87 protsenti vastajatest, siis praegu on vastav näitaja 78 protsenti. Vähenemise põhjused vajaks ülevaate koostajate sõnul edasist uurimist, aga see võib olla seotud teaduse rolliga Covid-19 pandeemia ajal.

Eesti teadusbaromeeter on teaduspõhiselt välja töötatud ning Eestile kohandatud seirevahend, mis mõõdab Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega. Küsitlus annab vastused küsimustele, kui oluline on teadus Eesti inimeste silmis, kas igapäevaelu otsuste tegemisel lähtutakse teaduslikest faktidest ja tõenduspõhisusest, kui oluline roll on teadlastel ühiskonnas, kust saadakse teaduse kohta informatsiooni, kas seda on piisavalt ja sobival kujul ning mida teavad Eesti inimesed teadlaste tööst. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS 13.–27. novembril 2023. Väljasaadetud kutseid oli 5300, vastamine oli katkestatud 1526 korral, kokku saadi täidetud ankeete 1004.