Eesti teadusbaromeeter: Eesti elanikud usaldavad teadlasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti elanikest 90 protsenti nõustub, et teadusuuringud on vajalikud, isegi kui neist ei ole kohe otsest kasu.
Eesti elanikest 90 protsenti nõustub, et teadusuuringud on vajalikud, isegi kui neist ei ole kohe otsest kasu. Autor/allikas: stavos/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Äsja valminud Eesti teadusbaromeetrist selgub, et teadlasi usaldab 78 protsenti siinsetest elanikest. Samuti peab enamik eestlastest teadlasi ekspertideks. Teadlasi usaldavad rohkem mehed, eesti keele kõnelejad, alla 65-aastased ja kõrgharitud inimesed.

Eesti teadusbaromeetri raportis uuriti Eesti inimese isiklikku suhet teadusega ning hinnanguid teaduse seostele ühiskonnaga. Uuringu autorid annavad ka soovitused poliitikutele, teadlastele ja teaduskommunikatsiooniga tegelejatele.

"Nii kõrge usaldus teaduse ja teadlaste vastu näitab, et Eestis elavad teadususku inimesed," märkis Eesti teadusbaromeetri uuringu juhtivautor Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur.

Teadusest on kõige rohkem huvitatud mehed, eesti keelt kõnelevad inimesed, alla 65-aastased ning kõrgharidusega, magistri- või doktorikraadiga elanikud. Eesti inimeste huvi teaduse vastu on sarnane Soomega, kuid on kõrgem kui näiteks Rootsis või Šveitsis.

"Huvitav on võrrelda, et Eestis näeb 89 protsenti elanikest teadlasi ekspertidena, kuid näiteks Saksamaal usaldas teadlasi eksperdina vaid 64 protsenti," kirjeldas üks uuringu autoritest Marju Himma-Kadakas, kelle sõnul tuleb usalduse hoidmisega tegeleda pidevalt.

"Teadlased peavad oma nõuannete ja teadmistega ühiskonnaelus pidevalt kaasa rääkima. Seda tuleb teha selgelt ning arusaadavalt ja mõeldes ka neile, kes vajavad vahest lihtsustatud seletamist," ütles ta.

Kuivõrd uuringu tulemused näitavad, et just eakate ja madalama haridustasemega inimeste hulgas esineb usaldamatust ning vähem informeeritust, soovitavad uuringu autorid teadlikult vahendada ja selgitada teadusteemasid näiteks eakatele, võõrkeelsetele ja madalama haridustasemega inimestele. Mare Ainsaare sõnul kahtlevad teadlastes ja teaduses teistest rohkem ka noored.

Lisaks on Eestis on väga suur toetus teaduse finantseerimisele ja teaduspõhisele ühiskonnale. Eesti elanikest 90 protsenti nõustub, et teadusuuringud on vajalikud, isegi kui neist ei ole kohe otsest kasu.

"Eestis on viimasel ajal väga palju räägitud, et teadus peaks olema rakendatav kohe või kohe varsti, tooma kasu ühiskonnale," märkis Ainsaar. "Samas 90 protsenti Eesti inimestest ütleb, et teadusega on siis ka väga hästi, kui ta kohe ei ole rakendatav. Ehk inimesed aktsepteerivad, et teadust tuleb teha, ja nad usuvad, et teadusel on pikaajaline kasum."

Veel arvab 87 protsenti elanikest, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama. Teadlaste abi riigi juhtimisel on juba praegu võrdlemisi suur, kuid 85 protsenti Eesti inimestest arvas, et poliitikud peaksid veel rohkem teadlasi kuulama. 

"Tegelikult eestlane on ju olnud läbi aegade hariduseusku. Teame, et alati talust taheti vähemalt üks lastest kooli saata, et oleks inimesi, kes oleksid tarkust omandanud," ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. "Meeldiv üllatus oli aga nii kõrge teadust toetavate vastanute protsent," lisas ta. Tegevjuhi sõnul võib suurt protsenti seletada tõsiasjaga, et uuring sattus üleilmse pandeemia aega, mil enamiku inimeste pilgud olid pööratud teadlaste poole.

"Samas näitavad kõik uuringu tulemused, et Eesti elanikud on teaduspõhise ühiskonna kodanikud, kes tahavad rohkem teadlaste tööst teada ja ootavad, et poliitikud ja ametnikud tugineksid teaduslikele tõenditele," lisas Jaanson, "ning nagu ka autorid soovitustes ütlevad, otsused ja tegevused peavad olema põhjendatult ja läbipaistvalt teaduspõhised."

Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul pidas aga üllatavalt suur osa ehk 42 protsenti inimestest meedias olevat teadusteemalise info hulka ebapiisavaks. Samuti üllatas teda, et suisa 82 protsendi elanike meelest peaksid teadlased üldsust oma töö tulemustest senisest enam teavitama. "See näitab, et teadlastel, teaduskommunikatsiooniga tegelevatel spetsialistidel ja ajakirjanikel on vaja väga palju tööd teha – Eesti inimesed ootavad teaduskajastusi," ütles Allik.

Uuringu autorid soovitavad toetada teadlasi teaduse kommunikeerimisel nii riiklikult kui ka organisatsiooni tasandil. See tugi võib väljenduda nii kommunikatsioonispetsialistide suuremas panuses, rahas, ajas, tehnilises teenuses ja paljus muus.

"Üks hea soovitus, millega ülikoolid ja teadusagentuur kindlasti tööle hakkavad on teaduskommunikatsiooni spetsialistide valdkonnaspetsiifiline koolitamine. Parimad kommunikatsioonijuhid on sageli ka vastava teadusvaldkonnaga väga hästi kursis, mistõttu võib olla hea mõte saata kommunikatsiooniinimesed mõneks ajaks teadlaste juurde teadmisi omandama," sõnas Allik.

Eesti teadusbaromeeter on teaduspõhiselt välja töötatud ning Eestile kohandatud seirevahend, mis mõõdab Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega. Projekti raames küsitleti 2020. aasta juulis telefoni teel tuhandet 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku. Küsitlus annab vastused küsimustele, kui oluline on teadus Eesti inimeste silmis, kas igapäevaelu otsuste tegemisel lähtutakse teaduslikest faktidest ja tõenduspõhisusest, kui oluline roll on teadlastel ühiskonnas, kust saadakse teaduse kohta informatsiooni, kas seda on piisavalt ja sobival kujul ning mida teavad Eesti inimesed teadlaste tööst. Küsitlust on plaanis korrata iga viie aasta järel.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: