Konverents lähtub äsja valminud teaduskommunikatsiooni strateegia 2020-2035 "Eesti teab" eesmärkidest. 15 aastaga on soov jõuda selleni, et teadusliku maailmavaate kujundamine oleks oluline osa haridusest kõigil tasemetel ja vormides, teaduskommunikatsioon teadustöö lahutamatu osa, teadus Eesti elanike silmis väärtuslik ja kasulik ning täidaks otsuste langetamisel pearolli.

Konverentsi kava leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane on rõhutanud, et Eesti teaduspotentsiaali arendamine on suurim rahvuslik eesmärk, teaduse maine hoidmine ja arendamine erakordselt oluline ülesanne: "Ei piisa sellest, et teadus on tasemel, avalikkus peab seda ka teadma ja uskuma."

Strateegia eesmärke fookuses hoides tulevad konverentsil jutuks näiteks nii Eesti riigi tulevikuplaanid kui Põhjamaade kogemus, teaduskommunikatsiooni roll poliitikute ja teadlaste silmis ning teaduskommunikatsiooni kvaliteet.

"Arusaam teadusliku mõtteviisi juurdumise ja tõenduspõhise otsustamise vajalikkusest ühiskonnaelu korraldamisel  on märkimisväärselt kasvatanud teaduskommunikatsiooni tähtsust. Selle rolli täitmiseks on vajalikud ühised eesmärgid ja osapoolte tõhus, koordineeritud koostöö. Sel aastal valminud strateegia näitab meile kätte suuna, kuhu ja kuidas soovime üheskoos jõuda," ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Konverentsi peaesinejad on Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, Taani teaduse, tehnoloogia- ja tervisehariduse keskuse ASTRA direktor Mikkel Bohm, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik, Rootsi Teadusagentuuri välissuhete juht Anna Maria Fleetwood. Konverentsi modereerib Eesti Teaduste Akadeemia nõunik Marti Aavik.

Kell 12:55-13:35 antakse üle Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind "Ökul", Teadushuvihariduse Liidu auhind ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.