Silmapaistev humanitaarteadus

Sonetid

Tartu Ülikooli doktor ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman luges läbi kõik eestikeelsed algupärased sonetid (mida on enam kui 4500) ning kirjutas sellest doktoritöö. See on ühtlasi esimene selle luulevormi arenguloo kaardistus pärast 1938. aastal ilmunud Bernard Kangro teost.

Doktoritöö pälvis tänavuse parima üliõpilastöö peapreemia. Tööd juhendas Tartu Ülikool professor Jüri Talvet ning oponeeris doktor Satu Grünthal, kes on Helsingi Ülikooli soome kirjanduse dotsent.

Videokokkuvõte Rebekka Lotmani doktoritööst:

Arheogeneetika

Tartu Ülikooli arheoloogid koos geneetikutega avasid peatüki keerukast muinasrahvaste ajaloo- ja päritolu uuringutest. Nad uurisid iraani keeli kõnelenud karjakasvatajatest rändrahvaid sküüte ning avastasid, et inimese esiajalugu on keerulisem, kui varem arvatud. Tulemused ilmusid valdkonna tippajakirjas Current Biology.

Aluspõhimõtteid muutev teadus

Maismaataimedel eellased polegi seniarvatud vetikad

Kui seni on arvatud, et maismaataimede eellased olid üsna tavaliste taimede moodi vetikad, siis Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuring avas selles osas taimebioloogias sootuks uue tahu. "Tundub, et taimede eellaseks on magevete vetikad, kes võib-olla küll väliselt on vähem taimede moodi, aga kelle biokeemia on rohkem taimedele sarnasem," selgitas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi vanemteadur Ebe Merilo.

Nende samade taimegeneetikute uurimisrühma alusteadus pälvis rahvusvaheliselt tähelepanu ka teise uuringuga, mis puudutab õhulõhesid. Selleks, et kuivas ilmas mitte ära kuivada, peab taim oma pinnal olevad väikesed "suud" ehk õhulõhed tõmbama koomale, et nii vältida veekadu. Tartu Ülikooli taimebioloogid pakkusid uuendusliku põhjenduse küsimusele, mis paneb taimede suud kuivas õhus kinni.  

Eluks oluline rakendatav teadus 

Katseklaasilaste tervis

Sageli ebaõnnestub kehavälise viljastamise protseduur, kuna katseklaasis viljastatud embrüos tekivad kromosomaalsed muutused. Seni on olnud teadmata, kas need muutused kanduvad üle ka lapsele. Teadusajakirjas Nature Medicine ilmus eesti teadlaste juhtimisel artikkel, mis näitab, et need geneetiliselt muteerunud rakuliinid ei kandu üle lapsele.

Samm lähemale täppismeditsiini rakendusse jõudmisele

Meditsiin on alati personaalne, sest arsti ja patsiendi vaheline suhe ongi personaalne. Personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin tähendab, et raviotsused, näiteks ravimikogus, sõltub täpselt selle inimese terviseolukorrast ja geeniinfost. Tartu Ülikoolis valminud Sulev Reisbergi doktoritöö loob võimaluse see seni teoorias olnud täppismeditsiini arendus tuua praktikasse ehk arsti töölauale.

Uus luu printerist

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Ida-Tallinna keskhaigla arstidega printisid 29-aastasele neiule titaanist uue kontsluu ning aitasid nii poolteist aastat karkudel olnud neiu taas omal jalal kõndima.

"Kiired" ja "aeglased" kõhubakterid

Meie sissesöödav toit mõjutab seda, kas meie soolestikus elavad "kiired" või "aeglased" bakterid - sellele tulemusele jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kes uurisid kuidas muutub inimese väljaheite bakterikooslus vastavalt toidu seedimiskiirusele. Selle teadmisega saab iga inimene teha enda kõhubakteritele pai süües juurvilju ja töötlemata toitu ning tasakaalustades seda viisil, et nii "kiireid" kui ka "aeglasi" baktereid oleks soolestikus tasakaalustatult. 

Nutilapsed

Vaimse tervise hea käekäigu eest hoolitsevad aga osaliselt ka meediateadlased, kes sel aastal tõid ridamisi uuringuid, mis aitavad vältida nutivahendi kasutamisest tingitud probleeme väikelaste ja noorte puhul. Nutiseadmetel on Eesti väikelaste elus järjest suurem osa. Kui alla ühe-aastastest lastest on nutiseadmetega kokku puutunud viiendik, siis kolmandaks eluaastaks juba üle poolte.

Lapsevanemad kasutavad seadmeid laste meele lahutamiseks ja harimiseks, aga ka virtuaalse lapsehoidjana, selgub esimesest mudilaste digiharjumuste uuringust Ida-Euroopas. Rahvusvahelise uuringu EU Kids Online Eesti uuringu osa näitas, et  Kui võrrelda vene ja eesti lapsi, siis vene lapsed kasutavad internetti isegi rohkem, kuid siinjuures pole oluline vaadata vaid ekraani ees veedetud aega, vaid seda, millega lapsed seal tegelevad.

E-riigi turvaline tervis

E-riigile tervisele oli oluline Tartu Ülikooli teadlastelt, kes leidsid digiallkirjastamises kitsaskoha ning tegid selle parandamiseks ka konkreetsed ettepanekud. Nimelt tõi teadusartikkel välja et Eesti digiallkirja ajatempel on muudetav, mistõttu ei ole see hea vahend juriidiliselt tõendamaks, millal dokument tegelikult allkirjastati. Teadlaste hinnangul tuleks loobuda allkirjastamise aja tuvastamise nõudest ja vältida olukorda, kus kehtetu sertifikaat muutub uuesti kehtivaks.

Muutuv keskkond

Puhas toit vs taimekaitsevahendite kokteil

Põllumajanduses kahjurputukate ja seenhaiguste vastu võitlemiseks kasutatavad mürgid võivad koosmõjus olla arvatust ohtlikumad - nii selgus Eesti Maaülikooli, Ghendi ja Cardiffi ülikooli teadlaste ühisest uuringust, mis on maailmas üks väheseid, mis seda mõju selliselt hindab. Teadlased soovitavad juba lähemas tulevikus üle vaadata pestitsiidide riskianalüüsid ning muuta põllumajanduslikke praktikaid.

Alusteadus selgitas jääaja kujunemist

Süvamere põhjast lekkinud metaanil võis minevikus olla seos jääaegadega, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Kui palju seda kasvuhoonegaasi lekkis ning milline mõju võis sel olla jääaja vaheldumisel jäävaheajaga, selgitavad edasised uuringud.

Kodanikuteadus maasikatega

Seitsmes Euroopa linnas, sh Tartus, jagasid teadlased inimestele kätte taimed, et nende abil mõõta linnaõhu saastatust ja tolmeldajate hulka. Eesti Maaülikooli teadlaste eestvedamisel osales üks nõiahamba- ja maasikataim katses ka ERRi akna taga Tallinnas. Ootame põnevusega uuringu tulemusi aastal 2020. 

Teaduselus silmapaistev

Teadus pole ainult teaduslikul meetodil probleemidele lahenduse otsimine. Teadus tähendab ka tulemuste edasi andmist ühiskonnale kasutamiseks ja see eeldab kommunikatsiooni. Kuigi ühiskonnaga agaralt suhtlevaid teadlasi on aasta-aastalt järjest rohkem, tõstab ERR Novaator esile 2019. aastast esile kaks julget teadlast, kes on silma paistnud uuenduslike ja julgete mõtetega teadusest rääkimisel. 

Aasta leiud teaduskommunikatsioonis  Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi vanemteadur Ebe Merilo.

Energeetik Alar Konist julges läheneda Eesti energiatootmisele süsteemselt ning öelda välja, et kuigi taastuvenergeetika arendamine on tulevikuväljavaade, peab Eesti enda energiaga varustatuse tagamiseks arendama ka põlevkivitehnoloogiaid. 

Taimebioloog Ebe Merilo aga muutis oma alusteadussesse kuuluvate uuringute kaudu selgemaks maismaataimede pärinemist ning panustab oma uuringutega kliimamuutustele vastupidavate taimede arendamisse.