Lugeja valik: ERR Novaatori paremad palad 2019

Kõige rohkem ja pikemalt loetud ERR Novaatori lood käsitlesid nii kosmilisi veidrusi kui ka teravamaid ühiskondlikke probleeme.
1. Supernoova plahvatus, mis lõpetab elu Maal, on võib-olla juba toimunud
Inimesed elavad Linnutee galaktikas, mida võib võrrelda mullitav vesinikku täis keedupotiga. Kuigi Maa elanikud kosmilise turbulentsi pärast eriliselt muretsema ei pea, ei saa välistada võimalust, et maise elu lõpetav supernoova plahvatus on juba toimunud, leiab Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadur Urmas Haud.
2. Professori soovitused vanematele sotsiaalmeedias lastepiltide postitamiseks
Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak on kahe eelkooliealise tüdruku ema. Avalikku Instagrami kontot tal ei ole, kuid Facebookis on tal ligi 400 sõpra, kellega ta on jaganud pilte ka oma tütardest. Seega on ta loonud – nii nagu väga paljud teisedki emad – oma järeltulijatele digitaalse jalajälje.
3. SUUR LUGU. Kas Eesti ühiskond on hulluks läinud või ongi see riigi normaalne areng?
Suur Eesti ühiskonda kirjeldav uuring hoiatas juba 2017. aastal, et meie ühiskonnarühmad on eristunud ning rahulolematute ja inertsete inimeste suure osakaalu tõttu on populismil ja tõevälisel poliitikal potentsiaalne kandepind. Vaadates mai lõpus puhkenud kriisi, jäi mulje, justkui oleks teadlased seda ette ennustanud.
4. Graafik: millistes Eesti kalades leidub kõige vähem elavhõbedat?
Eesti elanikud võiksid süüa praegusest kordades rohkem kala, selgub Eestis müüdavate kalatoodete ja kala elavhõbedasisaldust hinnanud teadlaste tööst.
5. Kõhubakteritest sõltub inimese pikaealisus ja soodumus rasvumisele
Iga inimese soolestikus elab unikaalne bakterikooslus ehk mikrobioom, mis lisaks paljudele muudele asjadele mõjutab rasvumist. Eesti teadlased uurivad mikrobioomi väga erinevate nurkade alt, lisaks rasvumise teemale vaatavad nad ka näiteks kõhubakterite ja pikaealisuse seoseid.
6. Kõhuviiruse põdemise järel võib inimene teisi nakatada veel terve nädala
Nn kõhugripp ehk noro- ja rotaviirused on keskkonnatingimustele väga vastupidavad, mistõttu tasub teada, et haiguse läbi põdenud inimene võib teisi nakatada veel mitu päeva pärast tervenemist ning viirus püsib nakkusohtlikuna pindadel, näiteks laudadel ja ukselinkidel, veel päevi.
7. Kui hea on Eestis elada ehk mida räägivad Exceli tabelid?
Heaolu on subjektiivne nähtus. Nõnda saab vaielda lõputult ka selle üle, kui rahul saab olla Eesti riigiga sada aastat pärast selle sündi. Üks võimalus laiema vaatenurga saamiseks on heita pilk statistikale. Kuigi see ei püüa olemuslikult üksikute inimeste kannatusi ja rõõme, on see üldistuste tegemiseks sageli ainus võimalus.
8. Juhuslikult pildile jäänud registrimärk võib reeta elukoha ja telefoninumbri
Google'i ja Facebooki otsimootorid suudavad leida veebi jõudnud piltidelt ka autonumbreid. Potentsiaalselt võimaldab see omakorda tuvastada juhuslike möödujate nime, telefoninumbri, elukoha ja hankida nende kohta halvimal juhul veelgi isiklikumat infot.
9. Suur analüüs: kas elektriauto ikka säästab kliimat?
Elektriauto eelistamine säästab kliimat, kui sellega kavatsetakse läbida enam kui 90 000 kilomeetrit, selgub saksa teadlaste põhjalikust analüüsist. Pikas plaanis tõuseb autorite sõnul elektriauto ostmisest kasu ka Eestis. Tasakaalupunktini jõudmine võib võtta elektrist põlevkivi tootmise tõttu mõne aasta kauem.
10. Teadlastel on võluvits liiklusohutuse suurendamiseks, kuid seda ei kasutata
Tartu Ülikooli teadlased mõtlesid juba mitu aastat tagasi välja lahenduse, mis aitaks vähendada nii kiiruseületamist, purjus peaga juhtimist kui ka liiklusõnnetuste arvu. Uuest lahendusest ei ole aga vähimatki kasu seni, kuni selle laialdaseks rakendamiseks puudub süsteem ja tahe.
Aegumatu klassika. Ajuteadlase Jaan Aru 5 praktilist soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks
Mõned teemad on lihtsalt aegumatud. Juba kolmandat järjest jõudis loetumate lugude esikümnesse ka Jaan Aru nutinarkomaaniat lahkav lugu. Kuigi nutiseadmete varjuküljest rääkimine pole enam sugugi tabu, tasub ikka ja jälle üle korrata, et liiga palju head pole hea. Liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni, liiga palju päikest ei ole hea nahale, liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga. Sama lugu on nutiseadmetega.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa