Käes on taas see aeg, kus levivad kõhuviirused ning on paslik teha ülevaade millega on tegu ning kuidas hoida ennast nakatumise eest ja tervikuna pidurdada viirus levikut.

Oksendamise, kõhulahtisuse ja palavikuga kulgevad kõhuviirused hakkavad levima pigem just talveperioodil. Ameerikas nimetatakse seda ka talviseks oksendustõveks ning seda põhjusel, et see hakkab levima just talveperioodil, mil tarvitatakse rohkem välismaiseid puuvilju ja külmutatud importvilju.

Osalt ongi noroviiruse ja rotaviiruse leviku alguse taga pesemata puuviljad ja ka näiteks külmutatud marjades. Näiteks seostatakse kõhuviiruse, täpsemalt noro- või rotaviiruse, levikut mandariinidega – miks?

Lihtne põhjus on selles, et nii mandariine korjavad, transportivad kui ka poes katsuvad inimesed võivad kanda seda viirust edasi. Aga see ei käi sugugi ainult mandariinide kohta, samahästi levib see mistahes puuviljadega ning nagu mainitud ka külmutatud importviljadega.

Külmutatud marjadega levib see üldjuhul nii, et marjade taimi võib olla kastetud saastunud veega. Nakatunud mari külmutatakse pesemata kujul ning kuna need viirused külmas ei hävi, siis külmutatud marju üles sulatades ja süües sööte te selle viiruse endale sisse. Sestap tasuks külmutatud marjad alati üle valada kuuma veega, sest need viirused surevad alates 60-kraadise kuumuse juures.

Mida teha, et vältida nakatumist ja nakatamist?

Siinjuures on kõige olulisem teada, et nii noro- kui rotaviirus on äärmiselt vastupidavad keskkonnatingimustele. Perearst Marje Oona on öelnud, et viirused püsivad pindadel, näiteks ukselinkidel ja laudadel, nakatamisohtlikuna isegi terve nädala. See tähendab, et kui te olete juba nakatunud, siis ennekõike levib see okse või väljaheite kaudu teie käte ja tasapindade vahendusel.

Seetõttu on kõige olulisem pesta käsi, et vältida teiste nakatamist. Kui olete paar päeva kestva kõhugripi läbi põdenud, tasub teada, et olete nakkusohtlik veel nädal kuni isegi paar. Seetõttu tasub pärast põdemist tööle minekuga paar päeva oodata, vastasel juhul on oht nakatada ka kolleege.

Le Vallikivi rääkis "Terevisioonis" kõhuviirusest, et kuigi võib arvata, et mandariini või banaani koorite te ära, siis puudutate nende samade kätega ka vilja, mida sööte ja võite nii endale selle viiruse sisse süüa. Seetõttu tuleb ka kooritavaid vilju alati enne söömist pesta.

Samuti tuleb talvisel haigusperioodil üldse pesta rohkem käsi – kindlasti enne sööki ja pärast WC-s käimist. See aitab pidurdada nii kõhuviiruste kui ka gripi levikut.

Lee Vallikivi ütles, et iga viies inimene on geneetiliselt kaitstud kõhuviiruse eest, kuid see ei tähenda, et need inimesed ei võiks viirust edasi kanda ja sellega teisi nakatada.  

Mida teha, kui olete juba nakatunud?

"See, mis peab välja saama, see peab välja saama," ütles Vallikivi ja lisas, et kindlasti ei tohiks võtta preparaate, mis seedimist pidurdavad. Söetabletti võib võtta, aga kõige olulisem on tagada kehas piisav vedeliku- ja mineraali tasakaalu.

Kuna oksendamise ja kõhulahtisusega kaotab keha palju vett, siis tuleb pidevalt püüda vett sisse juua, isegi kui see ei taha sees püsida. Ühe nipina soovitab ta juua just väikeste koguste kaupa külma vee manustamist või jääkuubiku imemist. Asjakohased on ka rahvatarkused nagu juua nõrgalt soolast vett või sidrunivett. Gaasilisi jooke ja mahla juua ei tasu, sest see ärritab magu.

Fakte kõhuviiruste kohta:

• Kõhuviirust aitab vältida sage kätepesu.
• Haigestunud inimese okse või väljaheitega kokku puutudes tuleb pesta hoolikalt käsi ning vahetada riided.
• Ulatuslike haiguspuhangute ajal tasub eelistada kuumutatud toite.
• Massilisi haigestumisi aitab ära vältida puuviljade pesemine ja külmutatud marjade ja juurviljade keetmine.
• Kõhuviiruse vastu tekib lühiajaline immuunsus, mis kaob kahe aasta jooksul.
• Noroviiruse vastu ei ole vaktsiini ega ravimeid, kuna seda on raske uurida.
• 2014. aasta juulist on võimalik vaktsineerida väikelapsi rotaviiruse vastu.