Graafik: millistes Eesti kalades leidub kõige vähem elavhõbedat? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tulemuste põhjal võiks süüa elavhõbedanormi ületamata nädalas ka 4---5 kilo räimi.
Tulemuste põhjal võiks süüa elavhõbedanormi ületamata nädalas ka 4---5 kilo räimi. Autor/allikas: SCANPIX/PRNPM/EMF/MAILIIS OLLINO

Eesti elanikud võiksid süüa praegusest kordades rohkem kala, selgub Eestis müüdavate kalatoodete ja kala elavhõbedasisaldust hinnanud teadlaste tööst.

"Elavhõbeda mõttes ei tasu tekitada ilmaasjata paanikat. Läänemerest püütud kala võib julgelt süüa. See on üsna selge. Kui hakata sööma hästi palju tuunikala, võib ületada piirnormi üpris lihtsalt, sest neis on elavhõbeda sisaldus päris suur. Õnneks ei kannata meil seda raha poolest väga palju süüa," märkis Mart Simm, Tartu Ülikooli merebioloogia vanemteadur.

Maaeluministeeriumi tellimusel valminud töös viidi esimest korda tervise arengu instituudi toitumisuuringu (TAI) andmed kokku kalade elavhõbedasisalduse kohta kogutud andmetega. Lisaks lasi Simm koos Maria Põldmaga analüüsida 16 värsketest kaladest või fileest võetud proovi ja 39 erinevat Eesti poodides müüdavat kalatoodet.

"Selgus, et erilist vahet pole, kas kala on värske või töödeldud. Mis kalal juba varem sees on, sinna see ka jääb," selgitas vanemteadur. Tulemuste põhjal võiks süüa elavhõbeda piirväärtust ületamata nädalas üle nelja kilo lõhet, latikat, kilu ja lesta ning ka koorikloomi ja limuseid. Näiteks angerja, linaski ja tuunikala puhul on soovitatav piirkogus tunduvalt väiksem – ainult 0,25–0,3 kilogrammi.

Artikkel jätkub pärast graafikut.

Ühtlasi kummutas uuring müüdi, nagu leiduks kalakasvatustest pärit kalas elavhõbedat rohkem. "Me sööme kala väga-väga vähe, praktiliselt ainult kasvandusekala. See on dioksiinide ja elavhõbeda mõttes väga hea – isegi Norrast pärit kala ei sisalda halbu ühendeid. Kuigi kogu aeg on kisa olnud, siis tegelikult pole selleks põhjust," sõnas Simm.

Vanemteadur tõi paralleeli kanakasvatustega. Erinevalt vabalt peetavatest kanadest sisaldavad puurikanade munad dioksiine vaid haruharva. "Kes vabalt käib, see sööb sisse igasugust prahti. Samamoodi söövad vabalt ujuvad lõhed Läänemere räime ja koguvad endasse dioksiine," laiendas vanemteadur.

Erilisi riske võtmata võiksid seega erinevas vanuses naised ja mehed süüa nädalas praegusest ligikaudu 10–11 korda rohkem kalu, 2-9 aastased lapsed vaid seitse kuni kaheksa korda. Tüüpiliselt vähem kala söövad noorukite kalatarbimine võiks kasvada praegusega võrreldes aga isegi 17–20 korda.

Uuring korraldati seoses plaaniga karmistada Euroopa Liidus kehtivaid elavhõbedasisalduse piirmäärasid. "Ma kardan, et meist minnakse mööda ja juhindutakse Lõuna-Euroopast, kus süüakse tuuni ja teisi ookeanikalu rohkem. Nende mõjul võidakse seda vähendada. Praktilises mõttes ei tähenda see meie jaoks tulemuste põhjal mitte midagi," sõnas Simm.

Tutvu tööga täies mahus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: