Tartu Ülikooli genoomika instituudi genoomika-mikrobioomika vanemteadur Elin Org on uurinud seda, kuidas kõhubakterid on seotud rasvumisega. Väga lihtsalt öeldes pani ta sada hiirt kaheksaks nädalaks Big Mac eine koostisega sarnanevale dieedile. Osa hiirtest läks paksuks, osadel kehakaal ei tõusnud.

Seejärel said hiired pojad. Paksude ja kõhnade hiirte pojad vahetati ära. Kuna hiired on koprofaagid ehk roojasööjad, siis sõid nad ka oma "kasuemade" väljaheiteid. Sellega said nad oma uue ema mikroobe, mille tagajärjel paksude emade pojad muutusid saledamaks, kui said saleda ema mikroobid, ning saleda ema pojad läksid paksuks, kui said endale paksu ema mikroobid.

Edasi uurisid teadlased, millised mikroobid mõjutavad keha rasvasisaldust. Nad leidsidki soolestikust mikroobi, mis on seotud kehakaaluga. Paksud hiired sõid nn normaalse kehakaaluga seotud mikroobi ja muutusid kõhnemaks.

Mikrobioom on kõik need mikroorganismid, kes meie organismis elavad: bakterid, viirused, seenelised. Kõige rohkem leidub neid soolestikus ning neist sõltub see, kui hästi meie keha suudab toitu seedida, aga sõltuvad ka paljud haigused. Ilmne seos on soolestikuhaigustega, toob Elin Org välja.

"Aga näiteks seda, et soolestikus toodetakse ka näiteks neurotransmittereid, mis mõjutavad väga palju meie närvisüsteemi. See kõik on väga otseselt seotud ka meie ajuga. See, mida me sööme võib määrata ka seda, kuidas meie närvisüsteem on reguleeritud." Seega võib soolebakterite töö mõjutada nii Parkinsoni tõve kui ka näiteks depressiooni kujunemist, nendib Org.

Kõhubakterid mõjutavad isegi seda, kuidas ravimid meile mõjuvad. Kõhubakterid võivad aidata ravimi toimele kaasa või muuta ravimi meie jaoks hoopis toksiliseks ehk mürgiseks. Mõni aasta tagasi tõestas üks Iisraeli uurimisrühm, et olenevalt inimese soolestiku mikroorganismidest, mõjutavad erinevad toidud erinevalt ka meie veresuhkru taset.

Siit edasi tekib küsimus, kas soolestikubakterite kooslust on võimalik muuta?

Kuigi suur osa meie mikrobioomist kujuneb välja esimestel eluaastatel, siis teatud määral on seda siiski võimalik muuta. Eesti Geenivaramu võimaldab inimestel osaleda mikrobioomi uuringus, millega saab teada, kuidas mikroorganismid koosmõjus meie geenidega tervist mõjutada võivad.

Teadlased on jõudnud olulise järelduseni, et mida mitmekesisem on meie soolestiku mikrobioom, seda tervemad me oleme. Erinevate uuringute pinnalt oletavad teadlased, et paljud tänapäeva haigused alates allergiatest kuni vähkkasvajateni võivad olla seotud just meie mikrobioomi mitmekesisuse, täpsemalt selle mitmekesisuse vähenemisega. Mis muutunud on, seda aitab ehk mõista kirjeldus 1958. aasta talust Laimjalas, see on ära toodud Heiki Pärdi raamatus "Eesti argielu":

Lammas oli rihmaga voodijala küljes kinni, talled lahti. Sõnnik oli põrandal, heinad olid korviga sõnnikul lambale söödaks. Samas talus ja samal talvel nägin ka veel viimati vasika inimeste elutoas. Üks oli nurkas aedas, isikliku lehma oma. Teine põrandal puuris, kolhoosi lehma oma.

See võib tunduda ebahügieeniline, aga tegelikult mitte nii väga ebatervislik. "Ma usun, et nende tervis oli selles mõttes parem, et neil ei olnud allergiat, nad ei olnud ka ülekaalulised, neil oli vähem kasvajaid," loetleb Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioökoloogia professor Reet Mändar.

Selleks, et teada saada, millised mikroorganismid olid meie esivanemate kõhus, uurib rühm Eesti teadlasi tänaste eakate, täpsemalt praegu 100-aastaste, mikrobioomi. Nimelt kujuneb inimese mikrobioom välja esimestel eluaastatel ning jääb suures osas sarnaseks kogu elu vältel, ehkki elustiil, toitumine, haigused ja ka kliima mõjutavad kõhumikroobide kooslust. Kuid miks on oluline uurida just eakate mikrobioomi?

Praeguseks 100-aastased elanud inimesed kasvasid üles ajal, mil antibiootikume ja muid ravimeid ei kasutatud nii laialdaselt kui praegu ning kodukeemiat polnud nii palju kui tänapäeval. Samuti tuli toit nende inimeste koduaiast, seda polnud teadmata viisil puhastatud ja pakendatud, nagu on sageli tänapäeval.

Seega kujunesid praeguste 100-aastaste kõhubakterite kooslused loomulikes ja looduslikumates tingimustes. "Me tahaksime teada saada, missuguse koostisega on nende mikrobioom. Kuigi inimese mikrobioom muutub elukaarel, on ta siiski suhteliselt stabiilne kõrge vanuseni," selgitas Reet Mändar.

Selleks koguvad nad esiteks kokku mikrobioomiproovid nii soolest kui ka süljest, teiseks tahavad teadlased teada, milline on nende eakate tervis ning kolmandaks uurivad teadlased nende eakate elukaart ehk millistes tingimustes nad on kasvanud ja töötanud või millist toitu nad armastavad.

Selle teadustöö suurem eesmärk on leida eakate mikrobioomist probiootilisi baktereid, mis praegustel noorematel inimestel on puudu ning kasutada seda bakterit siis tervise parandamiseks.

Eesti on siin üks kolmest riigist maailmas, kes just eakate mikrobioomi uurivad ja otsivad seoseid mikrobioomi ja pikaealisuse vahel, sest küllalt tõenäoliselt on oma osa 100-aastaseks elamisest ka kõhubakteritel.

Kuid selles laialdases uuringus on veel kolmaski komponent ja see on sotsiaalteaduslik. Nimelt huvitab teadlasi ka see, mis teeb meie eakaid õnnelikuks, mis õnnetuks. Sotsioloogiliste andmete põhjal on võimalik välja öelda isegi eakate õnne valem ning Euroopa Sotsiaaluuringu vanemteadur Mare Ainsaar on selle ka välja kirjutanud. Mis see on, seda saab vaadata saatest "Uudishimu tippkeskus":