Soolebakterid annavad inimese tervisest parema pildi kui geenid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimeses elab peale kolibakterite veel mitmeid tundmatuid mikroobe.
Inimeses elab peale kolibakterite veel mitmeid tundmatuid mikroobe. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Inimeste soolestikus elavad bakterid võivad mõjutada nende meeleolu ja tervist. Kaks uuringut vihjavad, et vähemalt praegu saab ennustada nende põhjal inimeste tervise- ja isegi surmariski paremini kui inimeste geenide alusel.

Harvardi Meditsiinikooli teadlased eesotsas Braden Tierneyga võtsid aluseks 47 eelnevalt ilmunud teadustööd. Neis uuriti mikrobioomi seoseid 13 laialt levinud keerukama haiguse, nagu astma, skisofreenia, kõrge vererõhu ja mitmete vähitüüpidega. Kõigi uuritud haiguste avaldumist mõjutavad nii keskkonnategurid kui ka geneetika. Sinna kõrvale võttis töörühm 24 geeniuuringut, milles uuriti samade haiguste seoseid erinevate geenivariantidega.

Tulemuste põhjal sai eristada mikroobikoosluse alusel haigeid ja terveid inimesi viiendiku võrra paremini kui inimeste endi geenide põhjal. Mõnede haiguste puhul oli seos veelgi tugevam. Näiteks soolevähi põdemist ennustas bakterite DNA inimeste omast poole paremini. Kõigist uuritud haigustest paistis erandina välja vaid I tüüpi diabeet.

"Minu jaoks tundub see üsna loogiline. Kui räägime inimeste geenidest, on nende üsna staatilised. Keskkond mõjutab neid pika aja jooksul. Mikroobid on meid ümbritsevalt keskkonnale ja elustiilile palju tundlikumad. Nad reageerivad kohe, kui inimesed toituvad teisiti või satuvad teise keskkonda," leidis Riin Tamm, uurimusega otseselt mitte seotud geeniteadlane saates "Puust ja punaseks".

Teises töös uurisid Soome teadlased inimeste mikrobioomi ja eluea pikkuse vahelisi seoseid. Aaro Salosensaari lähtus kolleegidega alates 1972. aastast enam kui 7000 inimese kohta kogutud üksikasjalikest terviseandmetest. Möödunud kümnendi alguses võeti neilt roojaproov. Selles leidunud bakterite DNA järjestati 2017. aastal.

Inimesed, kelle roojas leidus rohkelt enterobaktereid nagu kolibaktereid või salmonellat, surid järgneva 15 aasta jooksul 15 protsendi võrra sagedamini. Seejuures polnud mingit vahet, kas nad elasid riigi ida- või lääneosas ning milline oli nende elustiil või päritolu. "Tulemused on kindlasti hästi läbi mõeldud ja omavad suurt kaalu," sõnas Tamm.

Mõlema töörühma sõnul pole veel kindel, kas seos teatud tüüpi mikrobioomi ja haiguse vahel on põhjuslik. Samuti pole selge, kas sellisel juhul kergitaksid bakterid haigusriski või viib haigus muutusteni inimeste mikrobioomis. "Põhjus-tagajärg seost ei saa ja ei tohiks siit otsida. See annab aimu, kuhu järgmiste uurimustega minema peaks. [...] Ei maksa kohe joosta arsti juurde ja nõuda endale neid analüüse," kinnitas Riin Tamm.

Mõlemad tööd pole hinnanud kriitiliselt veel sõltumatud teadlased ning need avaldati võrguvaramus BioRxiv ja MedRxiv.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: