Uuring: kana ja muna küsimuse juured viivad Kagu-Aasiasse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Puna-džunglikana
Puna-džunglikana Autor/allikas: budak/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Maailma kõige arvukam linnuliik kodukana kodustati tõenäoliselt Kagu-Aasias või Lõuna-Hiinas umbes 9500 aasta eest, leidsid Hiina teadlased värskes geeniuuringus. Samas pole kõik teadlased uuringu tulemustes ilma arheoloogilise toetusmaterjalita veendunud.

Maailmas peetakse kokku ligi 24 miljardit kodukana, mis teeb kanast levinuima kodulooma ja peamise loomse valguallika inimese toidulaual. Kana päritolu on püüdnud teadlased tulutult tuvastada aga kaks sajandit.

Viis kandidaati

Nüüd leidsid Hiina Teaduste Akadeemia Kunmingi zooloogia instituudi teadlased põhjalikus geeniuuringus, et kana kodustati ilmselt Kagu-Aasias või Lõuna-Hiinas umbes 7500 aastat e.m.a. Rände ja kaubateede kaudu levis kodukana esmalt üle Aasia ning sealt edasi kõigile mandritele peale Antarktika.

Uuringu põhiautori Ming-Shan Wangi sõnul lükkas värske uuring ümber varasema oletuse, et kana kodustati Põhja-Hiinas või Induse orus. Täpsemalt selgus veel, et kana peamine eellane oli üks puna-džunglikana (Gallus gallus spadiceus) alamliike.

Kodukana eelkäijaks pidas puna-džunglikana juba Charles Darwin, sest see on kodukanaga väliselt sarnane. Darwin oletas, et kana kodustati Indias. Puna-džunglikanal on aga viis alamliiki, kes elutsevad Indoneesia vihmametsadest Himaalaja jalamini Pakistanis. Seni polnud selge, milline neist alamliikidest on kana esivanem. Arheoloogid oletasid seniste leidude põhjal, et kana võidi kodustada 9000 aasta eest Põhja-Hiinas või 4000 aasta eest Pakistanis.

Varasemad DNA-uuringud kukkusid läbi, sest teadlastel nappis kana metsikute sugulaste geenimaterjali. Nii algatas karja ja sööda geneetiliste ressursside ühendlabori geeniteadlane Jianlin Han 20-aastase uurimisprojekti. Hani teadlasrühm kogus külakanade ja metsikute džunglikanade geenimaterjali rohkem kui 120 külast Aasias ja Aafrikas. Ming-Shan Wangi geeniteadlaste rühm järjestas kogunenud materjali põhjal 863 linnu täieliku genoomi ning võrdles neid omavahel.

Geenivõrdlus näitas, et praegused kodukanad pärinevad eeskätt nii kodustatud kui ka metsikutest džunglikanadest tänapäeva Myanmari, Laose, Tai ja Lõuna-Hiina aladelt. Ühtlasi kinnitab see leid Jaapani ornitoloogist kroonprintsi Akishino 1994. aastal kana mitokondri DNA najal püstitatud hüpoteesi. Indias elav alamliik võis aga Kagu-Aasias kodustatud kanaga hiljem seguneda, oletavad teadlased.

Oletatavasti lahknes kodukana eellane Kagu-Aasias elavast puna-džunglikana alamliigist Gallus gallus spadiceus'est vahemikus 12 800 kuni 6200 aastat tagasi. Kana eellane kodustati peagi pärast seda lahknemist.

Vaja oleks arheoloogide abi

Londoni Ülikooli Kolledži arheoloog Dorain Fuller peab uuringut ja selle tulemusi märgiliseks, ent kahtleb, et kana oleks kodustatud varem kui 4500 aasta eest. Ta oletab, et kana kodustati hiljem, kui Kagu-Aasiasse jõudis riisi- ja hirsikasvatus. Uuringu üks kaasautor Nottinghami Ülikooli geeniteadlane Olivier Hanotte märgib samuti, et kana päritolu mõistmiseks oleks vaja ka arheoloogide abi.

Samas jääb Wisconsini Madisoni Ülikooli arheoloog ja Induse asjatundja Jonathan Kenoyer kana Kagu-Aasia päritolu suhtes skeptiliseks. Tema sõnul tuleks uurida iidsete kanade geenimaterjali, sest tänapäeva lindude geenipagas ei pruugi kaugete aegade kohta enam midagi öelda.

Ainult DNA põhjal ei saa teada ka seda, mis ahvatles muistset inimest kana kodustama. Varajased kanad olid praegustega võrreldes kondisemad ja munesid vähem; looduslikke vaenlasi oli neil aga rohkem. Osa teadlasi oletab seega, et kana hinnati tema kauni sulestiku pärast. Lind või sobida ka kukevõitluseks. Võitluskukkede müük on Kagu-Aasias tänini tulus äri ning lootus lindude pealt teenida võis innustada kaupmehi kanu laiemalt levitama.

Uuringu tulemustele kinnituse saamiseks koguvad arheoloogid nüüd kanaluid. Jianlin Hani geeniteadlaste rühm koostab aga enam kui 1500 tänapäeva kana genoomist andmebaasi. Selle põhjal plaanivad teadlased uurida, kuidas levis kana Euroopasse ja Aafrikasse. Samuti huvitab neid, millised geenivariatsioonid viisid tänapäevaste kanade tugevama tervise ja suurema munasaagini.

Uuring kanade põlvnemisest ilmus ajakirjas Cell Research.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: