Sulanud lumest paljastus Antarktika muistne pingviinikoloonia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pingviinid elasid neemel vähemalt kolmel perioodil, millest viimane lõppes umbes 800 aasta eest.
Pingviinid elasid neemel vähemalt kolmel perioodil, millest viimane lõppes umbes 800 aasta eest. Autor/allikas: Ignacio Ferre Pérez/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Lõunapoolusel Rossi mere äärsel Irizari neemel katab maapinda erinevast ajast pärit pingviinisäilmete sasipundar. Merebioloogide hinnangul viitab leid muistsele pingviinikolooniale, kes asustas neeme viimati 800 aasta eest.

Merebioloog Steven Emslie leidis Rossi mere äärest kiviselt Irizari neemelt jälgi seal elanud pingviinikolooniast. Leiukohas oli läbisegi nii muistseid kui ka pealtnäha värskeid Adeelia pingviinide (Pygoscelis adeliae) säilmeid. Nagu teisteski taolistes kolooniates, olid enamik hukkunud pingviinidest surnud tibueas.

Uurijas tekitasid küsimusi aga just pealtnäha värsked linnusäilmed. Nimelt pole keegi alates 1901–1903 aastatel Rossi mere esmaavastajatest kuni tänapäevani täheldanud sealkandis tegutsevat pingviinikolooniat.

Emslie leidis neemelt rohkelt pingviinitibude luid ühes linnusõnniku plekkidega, mis viitaks justkui sealsele hiljutisele elutegevusele. Ometi pole see uurija sõnul võimalik. Osa pingviine olid säilinud tervete ja sulgedega kaetud korjustena, mis nüüd kõdunedes pisitasa lagunesid. Osa linde olid aga mumifitseerunud. Toomaks mõistatusse selgust, võtsid Emslie ja kolleegid osa pinnasäilmetest kodumaale kaasa, et määrata radiosüniniku meetodil nende vanus.

Ühtlasi leidis uurimisrühm neemelt siit-sealt vanu laialivalguvaid kivikuhjasid. Tegemist on Adeelia pingviinide kunagiste pesitsuspaikadega: linnud ehitavad oma pesa kivikestest. Pingviinide hüljatud pesakuhjad vajuvad ajapikku laiali ja hakkavad oma ühtlaste mõõtmete tõttu maastikul silma.

Uurijad kaevusid arheoloogide kombel kolme kunagisse pesakuhja. Nad leidsid sealt säilinud linnuluid, sulgi ja munakoori, aga ka linnusõnniku tahkeid osi, näiteks kalaluid. Pinnas ise oli Emslie sõnul väga kuiv ja tolmav, nagu teisteski Rossi mere äärsetes väga vanades leiukohtades. Ometi peab uurija leidu harukordseks, sest võetud proovid näitasid, et pingviinid olid Irizari neeme asustanud viimaste aastatuhandete jooksul mitmel korral.

Kokku elasid pingviinid neemel vähemalt kolmel perioodil, millest viimane lõppes umbes 800 aasta eest. Viimase asustusperioodi lõpus kattis arvatavasti paksenev lumevaip osa linnusäilmetest. Nüüd, mil lumekiht sulab, paistavad lumme jäänud säilmed üsna värsked välja.

Kliimasoojenemine on alates 1980. aastatest kergitanud Rossi mere aastast keskmist veetemperatuuri 1,5-2 kraadi võrra. Nii on satelliidipiltidelt näha, kuidas Irizari neem ajapikku lume alt välja sulab. Nii ongi praegune sula Emslie sõnul kõige tõenäolisem seletus, miks eri aegade pingviinikorjused läbisegi välja tulevad.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Geology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: