Popkultuuris ja spiooniromaanides on 20. sajandi alguse naisspiooni üldlevinud võrdkujuks Mata Hari: kosmopoliitne, seksuaalselt ahvatlev ja sotsiaalselt osav naine, kes suudab nende omaduste abil meestelt saladusi välja meelitada või välja petta.¹ Tegelik luuretöö oli muidugi teistsugune, nagu sellele on eri autorid korduvalt tähelepanu juhtinud, kirjutab University College Londoni Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Mart Kuldkepp ajalookultuuri ajakirjas Tuna.

Uuematest uurimustest tuleb välja seegi, et naisluurajate tugevused olid pigem keelteoskus, meeskolleegidest tihti parem kohanemisvõime ja mobiilsus erinevate sotsiaalsete sfääride vahel, nagu ka tavapärastesse ohukuvanditesse mittesobitumine ja seega võime vähem tähelepanu ja kahtlust äratada.²

Eestist on tuntud naisspioone võrsunud pigem vähe. Teise maailmasõja ajast teatakse Nõukogude väliluurajat ja võimalikku topeltagenti Leen Kullmani.3 Spiooniks on peetud ka eesti päritolu kirjanikku ja ärinaist Hella Wuolijokit, kuigi pole kindel, kas tema kontaktid Nõukogude luurega tingimata just sellist iseloomustust toetavad.⁴

Mary (Marie) Elfriede Pollocki (1889–1926) juhtum paigutub nii rahvusvahelises kui Eesti kontekstis veidi teistsugusesse kategooriasse. Stereotüüpide ja üldistustega sobitub ta teatud määral: Pollock oskas mitut keelt, ületas oma lühikeseks jäänud elu jooksul erinevaid sotsiaalseid ja riigipiire ning teda saatsid ametivõimude kahtlused seksuaalses ebasündsuses. Siiski jäi glamuurse femme fatale'i maailm tema jaoks väga kaugeks, vähemalt säilinud allikate põhjal otsustades. Ka Leen Kullmani kangelassära või Hella Wuolijoki tuntus ja ühiskondlik positsioon jäid talle võõraks. Tegelikult pole teada isegi see, kas ta üldse mõne luureülesande täitis.

Uurimisküsimus ja allikad

Rotterdami linnaarhiivis säilitatavas surmade registris leidub lühike sissekanne, mille järgi suri Mary Elfriede Claudius selles linnas 1926. aasta 12. juulil kolmekümne seitsme aasta vanuselt. Samas tuuakse ära lahkunu sünnilinn – Reval – ning abikaasa nimi: Alexander Pollock. Lisainfo lahtrisse on ametnik märkinud verder niets bekend, st "muud midagi pole teada".⁵

Lisaks saab ajakirjas Tuna lugeda riigiorjandusest Nõukogude Liidus, juuniküüditamise ohvritest ja Eesti demokraatia aluste kujunemisest.

Üheksa aastat varem, 1917. aasta augustis ja septembris, sattus Mary Rootsis politseiuurimise alla, mis päädis kuningliku dekreediga tema riigist väljasaatmiseks. Siinkohal olen kasutanud peamiselt just selleaegseid materjale, et näidata, kuidas üks Eestist pärit Briti alam, kellel oli seoseid Vene vastuluurega, ilmus Rootsi ametivõimude palge ette kui vaene, kahtlane ja ebasoovitav välismaalane, kellest vabanemiseks võeti kasutusele administratiivsed meetmed.

Asjassepuutuv allikmaterjal on napp ja sellega tuleb hoolikalt ümber käia. Kaugelt kõige suurem osa sellest pärineb erinevate tolleaegsete Rootsi ametivõimude arhiivifondidest. Need ei ole mõistagi neutraalsed allikad Pollocki elu kohta, vaid põhimõtteliselt vaenulikud dokumendid, mille taustaks on Esimese maailmasõja ajal kõrgenenud tundlikkus igasuguste vähegi kahtlaste või ebatavaliste välismaalaste suhtes.

Siinse publikatsiooni jaoks on kesksel kohal 28. augustiga dateeritud ja politsei kommenteeritud Pollocki ülekuulamisprotokoll. Lisaks mõni päev varem ülekuulamistel kogutud infole sisaldab see pealtnäha täiesti meelevaldseid kahtlustusi prostitutsioonis ja isegi nõdrameelsuses, mida sai kasutada selleks, et Pollockist negatiivset kuvandit luua ja temast vabaneda.⁶

Neid allikaid, mis otseselt tõendaksid Pollocki seoseid Vene luurega, on teada ainult üks. Nimelt leidis Mati Kröönström Vene sõjaajalooarhiivist dokumendi, mille järgi töötas "Briti kodanik Maria Adolfi t Pollock" (varjunimega "Estonets") Petrogradi sõjaväeringkonna vastuluure heaks. Lisaks märgib sama allikas tema kohta vaid seda, et "keerulisemaid ülesandeid ei ole talle veel usaldatud".⁷

Päritolu

Pollockisse puutuvates materjalides leidub varieeruvusi üksikasjades, sh nimedes: Maria, Marie ja Mary, Elfriede ja Elfrida, Klaudius ja Claudius, Pollock ja Pollack.8 Geni lehel kasutatakse nimekuju Marie Elfriede Klaudius,9 mis tõenäoliselt vastab sünnisissekandele kirikuraamatus. Rootsi isikutoimiku andmetel olid Mary vanemad rätsepmeister Adolf Claudius ja tema abikaasa Julia Amalie, neiupõlvenimega Graff.10 Geni järgi olid vanemate nimed Ado Klaudius ja Julie Amalie Klaudius (snd Kraav).11

Rootsi politseile antud ütluste järgi elas Mary vanemate juures Tallinnas kuni seitsmeteistkümneaastaseks saamiseni. Vanuses viis kuni neliteist oli ta käinud koolis ja seejärel evangeelse luterliku kiriku leeris.12 Piirideülene mobiilsus sai talle iseloomulikuks varases täiskasvanueas, kui ta liikus Tallinna, Peterburi ja Helsingi vahel ning töötas eri kohtades poeteenija ja lapsehoidjana. 1917. aastaks rääkis ta enda sõnul kuut keelt: vene, saksa, inglise, prantsuse, läti ja eesti.13 Ühe käsitöölise perekonnast pärit naise kohta oli see kahtlemata haruldane ning võis olla üheks tema luuretööle värbamise põhjuseks.

Need oma aja kohta laialdased ja rahvusvahelised kontaktid leidsid peegelduse tema eraelus: kahekümne viie aastaselt abiellus Mary Glasgow'st pärit Briti alama Alexander Pollockiga, kes töötas stenografisti või kirjutajana mingis Petrogradi äris.14 Seeläbi sai Mary Briti kodakondsuse: 1915. aasta 15. detsembril (ukj) väljastas Petrogradi kindralkonsul talle Briti passi.¹⁵

Millalgi pärast seda värbaski Petrogradi sõjaväeringkonna vastuluure nüüd juba Briti alamana iseloomustatud Pollocki varjunimega Estonets ning talle usaldati mingeid (kuigi mitte veel keerulisi) ülesandeid.¹⁶ Praeguse uurimisseisu juures on siiski võimatu öelda, kas Pollock töötas ka 1917. aasta maikuus ja hiljem mingi Vene luureteenistuse heaks ja kui, siis milliste ülesannetega. Välistada seda ei saa, kuid arvestades vahepeal toimunud Veebruarirevolutsiooni pole ka ebatõenäoline, et töösuhe oli selleks ajaks juba katkenud.

Oma Rootsi ülekuulajatele Pollock sidemeid Vene vastuluurega mõistagi ei maininud. Üldse polevat tema varasemas elus olnud midagi kriminaalset peale selle, et ta oli kunagi saanud Peterburis viis rubla trahvi trammikonduktori solvamise eest.¹⁷ Küll aga rääkis ta Petrogradis valitsevast toidupuudusest, mille tõttu pidid inimesed seal varahommikust õhtuni leivajärjekorras seisma.¹⁸

Stockholm 1917

Stockholmi jõudis Pollock 1917. aasta kevadel, kui Rootsi ametivõimud olid Vene revolutsiooni ja kohalike toitlusrahutuste mõjul muutunud eriti tundlikuks igasuguste märkide suhtes, mis viitasid poliitilise ja ühiskondliku ebastabiilsuse kasvule.¹⁹ Lisaks töölisliidritele kahtlustati pingete ja rahutuste põhjustamises või vähemalt kohaliku majanduse ja toitlussüsteemi põhjendamatus koormamises ka välismaalasi ning nende seast iseäranis neid, kellel oli mingi side Rootsist ida poole jäävate aladega.²⁰

Tollane Rootsi salapolitsei (Polisbyrån) püüdis välismaalastest väidetavalt lähtuvat ohtu ohjeldada hotellide, pansionaatide ja üürileandjate kaudu: kõiki majutuspakkujaid kohustati pidama registrit nende juures peatuvate või elavate välismaalaste üle. See võimaldas vajaduse korral kindlaks teha isiku riiki sisenemise aega ja asukohavahetusi ning leida tunnistajaid, kes olid temaga kokku puutunud.²¹

Seejuures oli asjassepuutuv õiguslik raamistik piisavalt laialivalguv, nii et kellegi kohta eri majutuskohtades säilitatavad vastuolulised andmed, ebamäärane põhjus riigis viibimiseks, pealtnäha ebapiisavad elatusvahendid ja muud administratiivsed küsitavused sulasid kergesti kokku neutraliteedipoliitikasse või riiklikku julgeolekusse puutuvate ohukuvanditega.²² Sellel foonil sai taoline juhtum nagu Pollocki oma liikuda väikeste kõrvalekallete politseilisest registreerimisest kuni ametliku riigist väljasaatmiseni suhteliselt probleemivabalt ja kiiresti.²³

Kuidas Pollock Rootsi saabus, on ebaselge. Ühel ülekuulamisel väitis ta, et oli ületanud Haparanda juures Soome-Rootsi piiri 19. mail ning siirdunud seejärel otse Stockholmi.²⁴ Teisel korral rääkis ta, et oli saabunud vist 9. mail ja elanud esmalt kuni 23. maini hotellis Reisman.²⁵ Välismaalaste registrit pidav politsei tegi omalt poolt kindlaks, et Pollock oli Stockholmi saabunud teadaolevalt 25. mail, väitnud esialgu, et tuleb Brüsselist ning registreerunud Malmstensi hotellis Vene alamana. 26. mail kolis Pollock preili Falki pansionaati aadressil Kungsgatan 72 või 74. Ka seekord registreeris ta end Vene (või teistel andmetel Saksa) alamana ning väitis, et oli saabunud otse Petrogradist.²⁶

On võimatu öelda, kas need vastuolud tulenesid lihtsalt arusaamatustest, unustamisest, luuretöötaja kasutatud legendist või millestki muust. Selge on vaid see, et Pollock jättis endast maha rea mõneti vastukäivaid andmeid oma kodakondsuse ja reisimarsruudi kohta ning et Rootsi ametivõimud kasutasid seda asjaolu tema vastu.

Omalt poolt möönis politsei, et need Pollocki ülekuulamistel antud teated, mida oli võimalik kontrollida, vastasid tõele. Sellegipoolest peeti tema käitumist ja Rootsis viibimise asjaolusid kahtlasteks. Negatiivset hinnangut tugevdasid ülekuulamistelt saadud muljed, eriti naise keeldumine vastamast küsimustele, miks ta oli oma abikaasa Venemaale jätnud ning kuidas ta kavatses end Stockholmis viibides seaduslikult elatada.²⁷

Pollocki võimalik luurealane tegevus Stockholmis jääb allikates kajastamata, kuid see-eest ilmneb sealt selgelt tema vaesus. Ülekuulajatele rääkis Pollock, et Petrogradis viibiv abikaasa oli teda igakuiselt rahaliselt toetanud, kuid summad olid aja lõikes oluliselt vähenenud: 140–160 rubla maikuus, 190 juunis, 150 juulis ja ainult 80 augustis.28 Raha väärtust vähendas ka halb vahetuskurss: Pollocki sõnul sai saja rubla eest ainult 64 Rootsi krooni.29 Ka preili Falkile oli ta kaevanud, et rubla väärtuse langus on tema elu Stockholmis keeruliseks muutnud.³⁰

Pollocki rahaprobleeme kinnitavad ka muud teadaolevad asjaolud. Falki pansionaadis oli Pollock oma toa eest maksnud esmalt 40 krooni kuus, ent kui üür tõusis 45 kroonini ning preili Falk otsustas, et kõik külalised peavad maksma täispansioni (st ka söögikordade) eest, pidi Pollock välja kolima.³¹ 24. augustil elas ta juba aadressil Drottninggatan 95 kellegi preili või proua Söderbergi juures.³² Politseiuurimise käigus selgus lisaks, et Pollock oli viinud pandimajja kaks sõrmust ja medaljoniga käevõru, mille eest ta oli saanud 32 krooni. Võimalused raha teenimiseks tal siiski päriselt ei puudunud: ühes ülekuulamisprotokollis on mainitud, et Pollockil oli Venemaalt kaasa võetud õmblusmasin.³³ Siiski pole teada, et ta oleks õmblemisega lisa teeninud.

Kokkuvõttes joonistub uurimismaterjalide põhjal küllaltki meeleheitlik pilt: Pollock oli ilma kohaliku turvavõrgustikuta välismaalasest naine, kelle riigis viibimise asjaolud olid segasevõitu, sissetulekud aja jooksul vähenesid ning tulevik tundus enam kui ebaselge. Need asjaolud kujundasid Rootsi ametivõimude suhtumist temasse olenemata kõigest muust, mis hakkamasaamise mõttes võinuks rääkida Pollocki kasuks (keelteoskus, Briti kodakondsus, õmblusmasin).

Politseiuurimine ja väljasaatmine

Nii ei seostanudki Pollocki juhtumiga tegelev Rootsi politsei teda otseselt mingite luureülesannetega. Selle asemel oli suhtumine temasse negatiivne ülalmainitud administratiivsete ebaselguste ja vaesuse pärast, millele lisandusid veel muud küsitavused. 28. augustiga dateeritud ülekuulamisprotokollis on sedastatud, et Pollock nägi välja füüsiliselt nõrk ja vaevatud, tema vastused küsimustele olid muutlikud ning ta tundus "vaimses mõttes küllaltki mahajäänud" (rts ganska efterblifven i intellektuellt afseende).³⁴

Arvestades seda laiemat mustrit, pole üllatav, et kehv majanduslik ja sotsiaalne olukord ning võimalik nõrgamõistuslikkus andsid alust moraalseteks kahtlustusteks. 28. augustiga dateeritud ja kommentaaridega varustatud ülekuulamisprotokolli järgi oli politseini jõudnud kuulujutt, mille järgi oli Pollock osutanud raha eest seksuaalteenuseid. Preili Falk, kes nimetas Pollockit "väga vaikseks ja tasaseks inimeseks", oli omalt poolt möönnud, et viimasel oli käinud nii mees- kui naissoost külalisi, kuid tema meelest olnud tegu isiklike tuttavatega. Ka politsei tunnistas, et ei tea, kas kõnealune akt oli toimunud ühe Pollockit Söderbergi juures väidetavalt külastanud rootsi keelt kõneleva mehega või kellegi teisega. Siiski sedastas protokoll, et Pollocki "käitumist ja olekut arvestades" tundus kuulujutt vastavat tõele.³⁵

Nii võibki öelda, et kuigi vettpidavad tõendid prostitutsiooni kohta puudusid, olid juhtumi muud asjaolud politsei jaoks piisavalt kõnekad, et kujundada muljet Pollockist kui mitte ainult administratiivselt, vaid ka moraalselt ebasoovitavast inimesest. Ent põhjus tema vastu uurimise algatamiseks polnud siiski mitte ülalmainitud kuuldus, vaid Pollocki taas segasevõitu kokkupuude venelanna Ksenia Afanasjevna Barantsevaga36, keda Rootsi ametivõimud kahtlustasid intiimsuhtes ja ka luurealases koostöös tuntud Saksa agendi ja sabotööri Walter von Gerichiga.³⁷

Barantseva isikutoimikus leiduv jälgimismemo 23. augustist kirjeldab üksikasjalikult, kuidas täpselt Pollock Rootsi politsei tähelepanu osaliseks sai. Memo järgi asuti salapolitseile juba varasemast tuttavat Barantsevat otsekohe jälgima, kui ta hommikuselt Haparanda rongilt Stockholmi raudteejaamas maha astus. Pärast pagasi eest hoolitsemist ja einelaua külastamist läks Barantseva paarikümneks minutiks külla preili Falki pansionaadis elavale "proua Pollakile". Kohe seejärel siirdus Barantseva postkontorisse, et kätte saada enda ja von Gerichi nimele tulnud nõudmiseni postisaadetised.³⁸

Teise allika järgi olid sündmused toimunud vastupidises järjekorras: Barantseva oli kõigepealt käinud postkontoris, siis aga siirdunud Pollocki juurde.³⁹ Ent nii või teisiti sattus Pollock, keda memole lisatud käsikirjalises märkuses nimetatakse "välismaalasest naiseks"⁴⁰, selle lühivisiidi tõttu nüüd politseiuurimise alla.

Ise rääkis Pollock selle külaskäigu kohta preili Falkile järgmist: ta oli ainult vene keelt oskava Barantsevaga tutvunud paari päeva eest ning aidanud tal osta rongipileteid Haparandasse ja sealt edasi Venemaale. See, et Barantseva seejärel uuesti Stockholmis välja ilmus, oli Pollockile tulnud üllatusena ning ta ei soovinud naisega tutvust jätkata, kuna pidas võimatuks, et too "elatab ennast ausal moel". Omalt poolt keelas preili Falk rangelt ära, et Barantseva Pollocki juurde elama jääks, nagu tal võib-olla kavas võis olla.⁴¹

Tegelikult pole Pollocki ja Barantseva kokkupuute tähendust võimalik kättesaadavate allikate põhjal kindlaks teha. Sellel võis olla seos Pollocki luuretööga ning pole võimatu, et Gerichi lähikonda infiltreerumine oligi talle ülesandeks tehtud. Ent vähemalt sama tõenäoline on see, et kahe Venemaalt Stockholmi tulnud naise vahel oli tekkinud kontakt kas täiesti juhuslikult või juba mainitud praktilistest asjaoludest tingituna. Politsei jaoks oli aga see episood, mis iseenesest küll midagi ei tõestanud, esimene joon kuvandis, mida hakati looma Pollockist kui ebasoovitavast isikust.

25. augustil kutsuti Pollock politseijaoskonda.⁴² Kaks saksa keeles toimunud ülekuulamist leidsid aset samal päeval⁴³ ning nende sisu kokkuvõttev ja kommentaaridega varustatud ametlik protokoll on dateeritud 28. augustiga.⁴⁴ Ülekuulajatele väitis Pollock, et poliitika teda ei huvita ning ta ootab Stockholmis reisiraha saabumist, et siirduda oma mehe vanemate juurde Suurbritannias.45 Taas kord on põhjust uskuda, et Pollock ei valetanud: Suurbritannia rahvusarhiivis leiduv sealse välisministeeriumi registrikaart 1917. aastast tõendab, et sel ajal tõepoolest menetleti proua Mary Pollocki reisi Petrogradist Londonisse ja Glasgow'sse.⁴⁶

Pärast ülekuulamisi lubati Pollock vabadusse, kuid politsei koostas soovituse tema väljasaatmiseks, milles seoti kokku terve rida erinevaid argumente: võimalik valeandmete esitamine hotellidesse sisseregistreerimisel, sissetulekute puudumine ja suutmatus ennast seaduslikult ära elatada ning lõpuks ka kontakt Barantsevaga.⁴⁷ Kõik see vastas tol ajal tavapärasele Rootsi politseipraktikale, milles administratiivseid kõrvalekaldeid ja asjaomase isiku rahaprobleeme kasutati käepärase ettekäändena poliitiliselt või sotsiaalselt soovimatutest välismaalastest vabanemiseks.⁴⁸

7. septembril väljastati kuningas Gustav V allkirjaga kuninglik dekreet Pollocki Rootsi riigist väljasaatmise kohta.⁴⁹ 10. septembri hommikul võeti ta oma kodus Drottninggatanil kinni ning väljasaatmisotsus tehti talle teatavaks.⁵⁰ Bürokraatlikus jadas järgnes veel ametlik vangistatud isiku transpordikorraldus, mille kohaselt tuli Pollockile anda kuivtoitu, kasutada vajaduse korral käeraudu ning viia ta raudteetranspordiga Luleåsse, kust ta tuli saata üle Rootsi-Soome piiri tagasi Venemaale.⁵¹

Seejärel Mary Pollocki jäljed kaovad, kuni tema surmani 1926. aastal Rotterdamis.

Kokkuvõtteks

Võib öelda, et Mary Pollocki juhtum on glamuurse spiooniloo täielik vastand ning annab seega ilmselt realistlikuma pildi sellest, milline võis olla üks 20. sajandi alguskümnendite naisluuraja: vaene, sotsiaalselt isoleeritud ja tundmatu nii oma kaasaegsete kui hilisema ajaloo jaoks, kui mõned üksikud säilinud dokumendid välja arvata.

Eelkõige heidavad Pollocki kohta säilinud materjalid valgust sellele, kuidas Esimese maailmasõja aegses Rootsis ristusid politseilised kontrollmeetmed kahtlaseks peetavate välismaalaste üle ning erinevad sotsiaalsed või ka soopõhised asjaolud, sh vaesus ja kahtlustused prostitutsioonis, mida sai kasutada inimestest vabanemiseks.

Luuretööle viitavad märgid – esiteks see, et Pollock oli Petrogradi sõjaväeringkonna vastuluureosakonna teenistuses, ning teiseks tema lühike kontakt politsei jälgitava Barantsevaga – jäävad selle masendava reaalsuse kõrval juhuslikuks ja raskesti tõlgendatavaks. Õieti teamegi tema kohta ainult seda, kuidas Rootsi riik ta tuvastas, temaga seonduvat menetles ja ta riigist välja saatis.

Vastandina Rootsi ametivõimude umbusule tundub Suurbritannia registrikaart kinnitavat, et Pollock oligi suures plaanis see, kellena ta end esitles: Briti alam, kes oli revolutsiooniliselt Venemaalt lahkunud ja püüdis jõuda oma mehe perekonna juurde Glasgow's. Rootsi politsei jaoks jäi see fakt siiski bürokraatliku eelarvamuse varju.

On märkimisväärne, et kuigi Pollockil oli ette näidata kehtiv Briti pass, ei ole teada, et Rootsi ametivõimud pidanuks vajalikuks ühendust võtta kohaliku Suurbritannia konsulaadiga. Selle asemel saadeti Pollock tagasi Venemaale, kust ta oli tulnud. Kahtlemata toimus see kui mitte otseselt käeraudades, siis vähemalt ilma igasuguse glamuurita.

Lisaks saab ajakirjas Tuna lugeda riigiorjandusest Nõukogude Liidus, juuniküüditamise ohvritest ja Eesti demokraatia aluste kujunemisest.

Viited
1 - J. Wheelwright. The Fatal Lover: Mata Hari and the Myth of Women in Espionage. London: Collins & Brown, 1992.
2 – T. M. Proctor. Female Intelligence: Women and Espionage in the First World War. New York: New York University Press, 2003; H. Fry. Women in Intelligence: The Hidden History of Two World Wars. New Haven; London: Yale University Press, 2023.
3 – H. Reinart. Nõukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu. – Postimees, 11.09.2018.
4 – E. Tuomioja. Õrnroosa: Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses. Tallinn: Varrak, 2006.
5 – Rotterdami Linnaarhiiv, Burgerlijke Stand Rotterdam, overlijdensakten, Rotterdam, archief 999-09, inv. nr 1926D, surmakanne nr 1926.2842, fol. d068v, Mary Elfriede Claudiuse surmakanne, 12.07.1926.
6 – Stockholmi Linnaarhiiv (StSA), Överståthållarämbetet för polisärenden (ÖÄ), Kriminalavdelningen (K), B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
7 – Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), 2031.4.564 l. 11; M. Kröönström. Erich Bärengrub – koolipoisist luuraja Esimeses maailmasõjas. – Tuna 2026, 1, lk 50–51.
8 – StSA, ÖÄ, Utlänningsexpeditionen (U), FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed, 25.08.1917; Rootsi Riigiarhiiv (RA), Polisbyrån, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917; RA, Civildepartementet I, Hemliga arkivet (HA), E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
9 – Marie Elfriede Klaudius (1889 – su.). – Geni, https://www.geni.com/people/Marie-Klaudius/6000000042463816917 (3.03.2026).
10 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.

11 – Marie Elfriede Klaudius. – Geni.
12 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917; StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
13 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
14 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed; StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
15 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed; StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
16 – M. Kröönström. Erich Bärengrub, lk 50–51.
17 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
18 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
19 – C.-G. Andræ. Revolt eller reform: Sverige inför revolutionerna i Europa 1917–1918. Stockholm: Carlsson, 1998; H. Nyström. Hungerupproret 1917. Stockholm: Zelos, 1994.
20 – J. Langkjaer. Övervakning för rikets säkerhet: svensk säkerhetspolisiär övervakning av utländska personer och inhemsk politisk aktivitet, 1885–1922. (Stockholm studies in history 93.) Stockholm: Acta Universitatis Stockholmiensis, 2011, lk 203; H. Nyström. Hungerupproret 1917, lk 77; T. Hammar. Sverige åt svenskarna: invandringspolitik, utlänningskontroll och asylrätt 1900–1932. Stockholm, 1964, lk 165–167.

21 – T. Hammar. Sverige åt svenskarna, lk 160–161; J. Langkjaer. Övervakning för rikets säkerhet, lk 51–53.
22 – Lag angående förbud för vissa utlänningar att här i riket vistas, § 13, 18. – Svensk författningssamling 1914, nr 196; T. Hammar. Sverige åt svenskarna: invandringspolitik, utlänningskontroll och asylrätt 1900–1932. Stockholm, 1964, lk 149–150.
23 – J. Langkjaer. Övervakning för rikets säkerhet, lk 124, 185; T. Hammar. Sverige åt svenskarna, lk 143–144, 157.
24 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917.
25 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
26 – RA, Polisbyrån, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917; RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
27 – RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
28 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917; StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
29 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
30vRA, Polisbyrån, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917.

31 – Samas; RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
32 – RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.
33 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
34 – StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
35 – Samas.
36 – Rootsi allikates Xenia Afanassiewna Barantzeff.
37 – RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; Rootsi Sõjaarhiiv, Generalstaben, Inrikesavdelningen, F II, vol. 2, Gaddi kiri Kjellmanile, 20.08.1917. Walter von Gerich (1881–1939) alias parun von Rautenfels oli Esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväeluure soomlasest agent, kes 1917. aastal põhjustas suure rahvusvahelise skandaali. Juuni keskel arreteeris Norra politsei ühelt välissaatkonnalt saadud vihje peale Kristianias (Oslo) diplomaatilise kulleri kattevarju all reisiva Gerichi. Tema pagasist leiti üle 200 kg lõhkeainet ja põrgumasinaid, mis olid mõeldud kasutamiseks Entente'i kaubalaevade vastu ja Lääne-Euroopat Põhja-Skandinaavia kaudu Venemaaga ühendavate varustusteede saboteerimiseks. Tehtud avastus, mida kasutati laialdaselt Entente'i maade sõjapropagandas, põhjustas neutraalses Skandinaavias laialdast meelepaha ning teravdas Saksa-Norra suhteid. J. Søhr. Spioner og bomber: Fra opdagelsespolitiets arbeide under verdenskrigen. Oslo: Johan Grundt Tanum, 1938, lk 72–98.
38 – RA, Polisbyrån, F I A:6, Xenia Barantzeffi jälgimisprotokoll, 23.08.1917; RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; RA, Polisbyrån, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917.
39 – RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
40 – RA, Polisbyrån, F I A:6, Xenia Barantzeffi jälgimisprotokoll, 23.08.1917.

41 – RA, Polisbyrån, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917.
42 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.
43 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
44 – StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
45 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917; StSA, ÖÄ, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki ülekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
46 – The National Archives, FO 1111/296/1, registrikaart "Pollock Mary Mrs", 1917. Dokumenti või dokumente, millele registrikaart osutab, ei õnnestunud arhiivist siiski leida.
47 – RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
48 – T. Hammar. Sverige åt svenskarna, lk 143–144, 157; J. Langkjaer. Övervakning för rikets säkerhet, lk 124, 185.
49 – StSA, ÖÄ, Poliskammaren, E XVI, vol. 5, väljasaatmisotsus Inglise alama Mary Elfriede Pollocki kohta, 07.09.1917.
50 – StSA, ÖÄ, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.

51 – StSA, ÖÄ, Poliskammaren, E XVI, vol. 5, Mary Elfriede Pollocki vangitranspordikorraldus, 10.09.1917; Landsarkivet i Härnösand, Länsstyrelsen i Norrbottens län, Landskansliet, D I a, vol. 320, Stockholmi politsei kiri Norrbotteni lääni maavanemale, 10.09.1917.