Ninasarviku korjus sulas igikeltsast välja Kirde-Venemaal Jakuutias Abõiski rajoonis. Loom on oma piirkonna leidudest üks kõige paremini säilinuid, sest enamik tema siseelundeid on terved.

Tuleval kuul viivad asjatundjad ninasarviku täpsemateks uuringuteks Jakutski laborisse. Korjuselt plaanitakse võtta erinevaid proove ja määrata selle vanust radiosüsiniku-meetodil. Looma transport peab praegu ootama, sest külm ilm pole veel tekitanud liikumiskõlbulikke jääteid.

Uurijad oletavad, et karvane ninasarvik elas hilis-pleistotseeni ajastul ehk umbes 20 000–50 000 aasta eest. Korjuse läbi vaadanud Vene teaduste akadeemia paleontoloog Valeri Plotnikovi sõnul suri ninasarvik kolme- või nelja-aastaselt ja tõenäoliselt uppumissurma.

Plotnikov märkis, et suur osa looma kudesid on endiselt nähtavad, sealhulgas soolestiku- ja suguelundite koed. Korjusel on säilinud ka väike ninaotsa sarv. Uurija sõnul on see haruldane, sest sarved lagunevad üpris kiiresti. Sarvel on näha ka kulumise märke, mis tähendab Plotnikovi sõnul, et loom kasutas sarve sageli toidu hankimiseks.

Korjuse leidis kohalik elanik augustis Tirehtjahi jõe kaldalt. Leiukoha lähedalt leiti 2014. aastal teinegi noor karvane ninasarvik, kellele panid uurijad nimeks Saša. Saša elas umbes 34 000 aasta eest.

Viimastel aastatel on Siberist leitud mitmeid hästisäilinud muistseid loomi, sealhulgas mammuteid, karvaseid ninasarvikuid, hobusevarssu ning koerlaste ja koopalõvide kutsikaid. Näiteks leiti septembris Ljahhovi saartelt suurepäraselt säilinud jääaegne karu. Arvestades, et igikelts sulab kliimasoojenemise mõjul, on sedasorti leide lähitulevikus oodata veelgi.