Mumifitseerunud emase halli hundi (Canis lupus) leidis 2016. aastal Yukonis asuvatel Klondike kullaväljadel laiuvast igikeltsast. Äsjase uuringu juhtivautori Des Moines'i Ülikooli anatoomiadotsendi Julie Meacheni sõnul on tegu kõige täielikuma jääaegse hundiga seni leitutest. Kutsika pehmed koed, karvastik, nahk ja isegi väike nina on endiselt alles, mis teeb ta Meacheni sõnul harukordseks, vahendab Live Science.

Kutsikat uuriti radiosüsinikumeetodil, talt võeti DNA proove ja mõõdeti erinevate hapnikuteisendite suhtelist sisaldust. Nii saadi teada, et kutikas hukkus umbes 57 000 aasta eest. Looma luustikust ja hammastest tehtud röntgenpilt näitas, et ta oli surres vaid seitsme nädala vanune. 

Kutsikas sai nimeks Zhùr, mis tähendab kohaliku Tr'ondëk Hwëch'ini rahva häni keeles 'hunti'.

Muistne minevik

Lisaks sellele, et Zhùr on seni leitutest kõige paremini säilinud jääaegne hunt, teeb looma uurijate sõnul eriliseks ka tema Põhja-Ameerika päritolu. Julie Meacheni sõnul leitakse jääaegseid hunte Siberist üsna palju, kuid teadlastel on sealsete leidude uurimine palju raskem. Kanada leiule pääsesid uurijad ligi hõlpsamini ja said ühtlasi aimu põhja-ameerika huntide põlvnemisloost.

Meachen ja kolleegid taastasid Zhùri mitokondriaalse genoomi ehk nii-öelda rakujõujaama geenimaterjali, mida antakse edasi emaliini pidi. Kutsika mitkondri genoom sarnanes  Põhja-Ameerikas elanud väljasurnud Beringi hundi ja tänapäeva Vene halli hundi omale. Niisiis on Zhùr suguluses nii Põhja-Ameerika kui ka Euraasia huntidega. See annab tunnistust huntide segunemisest siin- ja sealpool Beringi maasilda, mis aastatuhandete eest Venemaad ja Alaskat ühendas.

Ühtlasi andis sedavõrd hästi säilinud loom uurijatele aimu jääaegsete huntide toidulauast. Ehkki kutsikal oli säilinud ka soolestik, tuletas uurimisrühm kutsika toidusedeli hoopis luuanalüüsist. Oma lühikese elu jooksul sõi Zhùr peamiselt mereande, näiteks parasjagu Klondike jões kudevat Chinooki lõhet. Kalasöömine pole huntide jaoks midagi iseäralikku, sest aastaajast olenevalt söövad tänapäeva Alaska hundid samuti mereande. Samas eeldasid uurijad seni, et Yukoni hundid sõid jääajal peamiselt piisoni- või muskusveiseliha.

Üksik hunt

Kogu uue info kõrval jääb Zhùri juures selgusetuks veel tema mumifitseerumise viis. Samuti pole selge, miks ta surma hetkel üksi oli. Uurijad oletavad, et urg varises kutsika pea kohal sisse. See seletaks looma säilmete head seisukorda: varingu järel mattusid need hetkega külma, kuiva ja õhukindlasse keskkonda.

Ometi tekitab uruvaringu teooria küsimuse, et kus oli samal ajal ülejäänud hundipere. Arvestades Zhùri vanust, peavad uurijad vähetõenäoliseks, et ta urgu ilma ema ja õdede-vendadeta üksi jäeti. Meachen oletab, et emahunt ja ülejäänud kutsikad olid siiski varinguhetkel urust väljas. Teadlane  ei välista ka võimalust, et Zhùr oli oma ema ainus kutsikas, kuid märgib, et enamasti sünnib hundi pesakonda mitu kutsikat korraga.

Hästi säilinud loomasäilmeid tuleb lähiajal maapõuest välja ilmselt veelgi, sest neid varjanud igikelts sulab kliimasoojemise tõttu. 

Uuring avaldati ajakirjas Current Biology.