Hästi säilinud karukorjus tuli välja Kirde-Venemaal Ljahhovi saarte igikeltsast. Karu hambad ja nina olid terved, mille põhjal oletavad uurijad, et tegu oli 22 000–39 500 aastat tagasi elanud pruunkaruga, vahendab BBC News.

NEFU teadlased on uurinud karvaseid mammuteid ning eelajaloolisi loomaliike varemgi. Kogemustele vaatamata nimetavad nad leidu ainukordseks.

Ülikool paleontoloogi Lena Grigorjeva sõnul oli karu esimene ja ainus omasugune, kes oli säilinud ühes tükis koos oma pehmete kudedega. Karul olid kõik siseorganid omal kohal. Varem on leitud vaid üksikuid karuluid ja koljusid.

Grigorjeva sõnul on koopakaru pruunkaru kauge eellane, keda leidus omal ajal kõikjal tänapäeva Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Liik suri välja ligikaudu 15 000 aasta eest. Mammutimuuseumi laboratooriumi teaduri Maksim Tšerpassovi sõnul tuleb karu täpne vanus veel radiosüsinikumeetodil kindlaks määrata.

Karukorjuse leidsid põhjapõdrakasvatajad Suur-Ljahhovi saarelt, mis on suurim Kirde-Venemaal asuva Ljahhovi saarestiku saar.

Venemaalt leiti hiljaaegu teinegi karu: Jakuutias, Sahha Vabariigis tuli välja karupoja korjus. Teadlased hakkavad ka karjupoja DNAd uurima. Viimastel aastatel on Siberi sulavast igikeltsast leitud palju iidseid loomajäänuseid, nende seas mammuteid, karvaseid ninasarvikuid, hobusevarss ning mitu koera- ja koopalõvikutsikat.