Euraasia ja Aafrika vahele jääv Araabia poolsaar on inim- ja astususajaloo mõttes oluline, ent vähe uuritud piirkond. Äsjane uuring näitab, et inimasustus levis poolsaarel mitmel korral, kui sealsetest kõrbedest said lopsakad rohumaad. Paraku polnud seni teada, millal täpselt inimesed poolsaart asustasid, sest dateeritavaid leide napib ning inimeste kohalolu kohta pole tehtud piisavalt täpseid paeloökoloogilisi järeldusi.

Nüüd tegid Max Plancki ülikooli keemilise ökoloogia (MPI-CE) ja inimajaloo (MPI-SHH) instituutide ning Londoni Royal Holloway ülikooli teadlased rahvusvahelise uuringu. Nad kirjeldavad selles Saudi Araabias Nefudi kõrbes asunud muistse järve setetest leitud suurt jalajälgede kogumit.

Analüüsi põhjal jäeti jäljed umbes 120 tuhande aasta eest ja nende seas on nii inimeste, elevantide, hobuste kui ka teiste loomade jälgi. Tegu on vanima teadaoleva märgiga Araabia poolsaarele rännanud inimestest. Ränne leidis aset umbes samal ajal, kui inimesed Aafrikast Levanti ehk Vahemere idarannikule rändasid.

Ilmnes ka, et inimesed ja suured imetajad liikusid maastikul samu radu pidi. Siin võis asi olla kuivas keskkonnas ja vähenevates veevarudes.

Eelajalooliselt roheline Araabia

Oma suurte ülihappeliste ja asustuseks kõlbmatute kõrbede tõttu pole Araabia poolsaart asustusajaloo seisukohast kuigivõrd uuritud. Samas on uuringud viimase kümnendi jooksul näidanud, et Araabia keskkonnatingimused on viimase miljoni aastaga pidevalt muutunud.

Royal Holloway ülikooli teaduri Richard Clark-Wilsoni sõnul tuli eelajaloos ette aegu, mil poolsaare kõrbed muutusid järve- ja jõerikasteks rohumaadeks. Just neil aegadel rändasid inimesed asustama ka poolsaare muidu inimtühja sisemaad.

Jälgede jälgedes

Uuringus kirjeldatud jalajäljed leiti hiljaaegu Saudi Araabiast Nefudi kõrbest, kus muistsel ajal asus järv. Uurijad hakkasid järve setteid kutsuma Alathar'iks ('jälg' araabia keeles). Pealmise settekihi erosiooni järel tuli Alatharist välja sadu inimeste ja loomade jälgi. Uuringu ühe juhtivautori Mathew Stewarti sõnul on jalajälg kui selline fossiilleidude seas ainulaadne, sest jäädvustab erinevalt teistest leidudest mõne tunni või päeva jooksul juhtunut.

Teadlased eristasid jälgede põhjal erinevat liiki loomi, nende seal elevante, hobuseid ja kaamleid. Elevandijäljed on neist kõige tähelepanuväärsemad, sest teadaolevalt surid elevandid Levanti piirkonnas umbes 400 000 aasta eest välja.

Kuna jälgi leidub kunagise järve aladel palju, oletavad teadlased, et loomad kogunesid sinna jooma kuival ja põuasel ajal. Samuti võisid inimesed järveveest ning järve ümbritsevast loodusest toitu hankida.

Mathew Stewarti sõnul ei leitud jälgede juurest kivitööriistu ega loomakorjuseid, mis viitab, et inimesed peatusid järve ääres vaid lühikest aega.

Varajane inimasustus Araabias

Leitud jalajälgede juures huvitab uurijaid enim jälgede vanus. Dateeringu järgi jäeti need poolsaarele viimasel jäävaheajal ehk ajal, mil kogu Araabiat ümbritsevas regioonis oli suhteliselt niiske kliima. See oli muistsele inimesele rändamiseks soodne aeg, sest ületada sai ka tavaliselt elamiskõlbmatuid kõrbesid. Ilmselt jäi niiske kliima tõttu sellesse perioodi ka inimese väljaränne Aafrikast.

Ehkki poolsaarel on elanud ka neandertallasi, pärinevad nende jäljed Mathew Stewarti sõnul alles jäävaheajale järgnenud ajast, mil kliima oli juba jahedam. Sestap on äsja leitud jäljed kõige tõenäolisemalt nüüdisinimese jäetud.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.