Aastatuhande-tagused Siiditee karjakasvatajad olid kassiinimesed
Tänapäevased kodukassid saatsid Siiditeel elanud kasahhi karjakasvatajaid juba 1000 aastat tagasi, näitas värske arheoloogiline leid. See tähendab, et Lõuna-Kasahstani aladel asendus karjakasvatus linnaliku eluviisiga arvatust varem.
Lõuna-Kasahstanis endise Siiditee aladel Džankentis tehtud väljakaevamistel leidis rahvusvaheline teadlasrühm tervena säilinud kõutsiskeleti. Kass suri juba enam kui 1000 aasta eest ning analüüs näitas, et tema elu ajal kandsid inimesed tema eest hoolt.
Uuringut juhtinud Saksamaal asuva Martin Lutheri Ülikooli teaduri Ashleigh Haruda sõnul polnud keskaegse kõutsi elu ilmselt kerge – skelett näitas, et loom oli murdnud elu jooksul mitu luud. Ometi oletavad teadlased, et kass elas vigastustest hoolimata tubli mitu aastat. See tähendab omakorda, et inimesed olid kassi eest hoolitsenud ehk pidanud teda lemmikloomana.
Kui röntgenpilt paljastas kõutsi luumurrud, siis isotoobianalüüs andis aimu looma toidusedelist. Võrreldes samast leiukohast leitud koertega ja teiste keskaegsete kassidega sõi kõnealune kõuts palju valgurikast toitu. Elu lõpupoolel kaotas loom pea kõik oma hambad. See viitab Asheligh Haruda sõnul tõsiasjale, et kass sai toitu inimestelt ega pidanud seda ise püüdma.
Haruda sõnul on terve kassiluustiku leidmine ainulaadne, sest tavaliselt tulevad väljakaevamistel päevavalgele vaid üksikud loomaluud. Üksikute luude pealt on aga võimatu teha kunagise looma elu kohta põhjapanevaid järeldusi. Seekord arheoloogidel vedas, sest leitud kõuts maeti arvatavasti pärast surma maha. Matmise järel säilis nii terve kassi kolju, osa tema ülakehast kui ka neli selgroolüli ja käpad.
Kaheksandal sajandil elasid Kasahstani lõunapoolsetel aladel turgi hõim oguusid. Viimased olid karjakasvatajad, kes pidasid loomi vaid ellujäämiseks. Tõsi, oguusid pidasid ka koeri, kuid koer oli karjavalvurina kasulik tööloom. Kassist kui lemmikloomast poleks olnud karjustele samas mingit kasu.
Nüüd leitud kodukassi (Felis catus L.) luustik näitab, et kultuurinihe karjakasvatusest linnalikule elulaadile toimus Kesk-Aasias arvatust varem. Arvestades, et Džankenti asula jäi kunagisele Siiditeele, oletavad teadlased, et koos kaupadega liikusid sinnakanti ka kaugemate alade kultuurimõjud.
Artikkel keskaegsest kassist ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Toimetaja: Airika Harrik