Äsja leitud kahe kilomeetri laiune eelajalooliste kiviplokkide ring asub Durrington Wallsi nii-öelda super-kiviringi ja Woodhenge'i monumendi ümber. Süsinikumeetodi põhjal pärineb uus leid umbes 4500 aasta tagusest ajast. Arvestades, et Stonehenge'i ümbrust on põhjalikult uuritud, peavad teadlased nii suurt leidu erakordseks.

Arheoloogid oletavad, et plokkidest ring märgib piiri Durringtoni kiviringi ümber. Ühtlasi oletavad nad, et piirikivid ja leiukoha sisemine vaiade ring juhatasid muistsele inimesele teed pühapaigani ning heidutasid võõraid pühapaiga piiri ületamast.

Algul pidasid arheoloogid plokkide jälgi kriidises maapinnas lahuse uuristatud looduslikeks pinnaõõnsusteks. Alles Bradfordi Ülikooli teadlaste juhitud rahvusvahelise Stonehenge'i uurimisprojekti laiaulatuslik geofüüsiline vaatlus viitas, et süvendid paiknevad maastikul korrapäraselt.

Praeguseks on teada 20 kiviplokki, kuid teadlased oletavad, et algselt võis ringis olla üle 30 ploki. Plokkide ja nendest moodustuva ringi mõõtmed on seega Ühendkuningriigis teadaolevalt suurimad.

Teadlaste sõnul tõestab leid, et Durrington Wallsi pühapaik oli loojatele vägagi oluline. Samuti näitab see ära, kui tähtis oli muistsetele inimestele jäädvustada oma kosmoloogilisi uskumusi. Leid võib edaspidi anda ka paremat aimu Stonehenge'i taustast, sest oletatavasti  elasid kuulsate kiviringide ehitajad Durrington Wallsi kandis ning pidasid seal oma pühi.

Uuring ilmus ajakirjas Internet Archeology.