Stonehenge on vaid jäämäe tipp

Inglismaal asuval Stonehenge'il on veel küllaga avastamata saladusi, mille avastamine pole enam sugugi sirgjooneline. Värske avastuse tarbeks pidid arheoloogid magnetomeetritega kiviringi ümbrust läbi kammima pea neli aastat. Pinnase kaardistamisel leiti muu hulgas 17 seni tähelepanuta jäänud kiviajal rajatud monumenti.
Arheoloogidel on olnud Stonehenge'i uurimiseks aega juba sajandeid. Nii nõuab veel kahe silma vahele jäänud detailide leidmine ebatavalisemaid meetodeid kui kirka ja labida kätte võtmist. Näiteks läks Stonehenge'i ringikujulisuse tõestamiseks vaja seda ümbritseva rohu kastmata jätmist. Eksperimentaalarheoloogidel lasti aga hiljuti sambaid kvartsitükkidega taguda, et nende akustilisi omadusi hinnata. Labidat ei võetud ka kätte värske uuringu tarbeks. Ometigi leiti selle käigus rohkem muistiseid kui viimastel aastatel kokku.
Birminghami ülikooli arheoloog Vincent Gaffey uuris kaaslastega mälestise ümbrust nelja aasta vältel maa-alust pinda kaardistada suutvate radarite, 3D-laserskännerite ja GPS'i poolt juhitud magnetomeetritega. Kuna igal ainel on kergelt erinevad magnetilised omadused, moonutavad need ka planeedi magnetvälja veidi erinevalt, mis peegeldab muu hulgas moonutuste taga olevate objektide kuju.
Kaasaegne tehnika võimaldas erakordse üksikasjalikkusega kaardistada tosinal ruutkilomeetril isegi pea kolme kilomeetri sügavusele mattunud kivirahne. Kokku koguti päevas 40-50 gigabaidi jagu andmeid.
Sadade vastleitud inimtekkeliste maastikuelementide hulka kuulus ka 17 kiviajal rajatud suuremat monumenti, mis püstitati 5000 aastat tagasi. Kuna nendega vahetult kokku puutumata oli võimatu monumentide otseselt vanust määrata, põhineb hinnang nende üldisel tegumoel.
Samuti koguti lisateavet juba leitud inimtekkeliste maastikuvormide kohta. Näiteks Durringtoni müüridena tuntud kaarja künka alt Avoni jõe lähistel leiti rohkem kui 50 kolme meetri pikkustest kividest koosnev üliringi. Arheoloogid spekuleerivad, et see oli seotud veeriitustega.
Briti Teadeagentuur BBC plaanib uutele leidudele pühendada kaheosalise telesarja, senikaua võib leidudest lähemalt lugeda ajakirjast Smithsonian.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa