Ajalooharidusega ajakirjanik Heiki Suurkask ütles, et Stonehenge'il võis olla eelkäijad ja võis olla ka nii, et naaberkülad püstitasid oma konkureerivaid ehitisi. Ta täpsustas, et praegu meediasse jõudnud uudis on tegelikult juba viis aastat tagasi ilmnenud faktide ülekontrollimine.

"Tegelikult, kui räägitakse uuest kiviringist, siis tegelikult on leitud ikkagi uute aukude ring ja need augud on tegelikult võib-olla isegi liiga suured, et seal oleksid kivid sees püsti püsinud," ütles Suurkask. Ta lisas, et arheoloogid on hakanud tegema alles esimesi järeldusi.

Suurkask möönis, et Stonehenge oli muust Põhja-Euroopast eespool, kuid juba 10 000 aasta eest rajati Türgis Göbekli Tepe pühamu ja umbes 7000 aastat tagasi olid sarnased kiviringid püsti Portugalis. Seega oli Britannia elanikel võtta eeskujusid mujalt Euroopast.

"Täpselt ei tea, kui palju nad ringi liikusid ja kui palju nad tegelikult teisi piirkondi näinud olid või olid ainult mingeid kuulujutte kuulnud, aga samas mingi kohalik leidlikkus pidi seal juures ka mängus olema," lisas Suurkask.

Suurkask kommenteeris, et järeldus justkui oleks olnud Stonehenge'i asulas sadu või tuhandeid hooneid, on ajast ette rutanud. Ta sõnas, et võib-olla on arheoloogid ära kasutanud ajakirjanike õhinat, et sündmusi natuke suuremaks puhuda, kui need tegelikult olid.

Samas viitab asulate areng Stonehenge'i kõrval, et inimesed võinuks olla Stonehenge'i rajamisega seotud. "Eks nad ümbruskonnast mõnevõrra leidlikumad pidid olema, kui paljud teised Põhja-Euroopa rahvad," lisas ta.

Suurkask märkis, et 21. sajandi tehnoloogia – maapinna sisse nägevate radarite kasutamine – on kogu maailmale suureks eeskujuks. "See, mis Stonehenge'i ümber praegu tehakse, on arheoloogidele ikka tõeline kullaauk."