Jäämehe kõhubakter heidab valgust iidsele sisserändele ({{commentsTotal}})

Ötzi kunstniku nägemuses
Ötzi kunstniku nägemuses Autor/allikas: Lõuna-Tiroli arheoloogiamuuseum

Itaalia Alpidest leitud tuhandete aastate vanuse muumia soolestikku uurinud teadlased märgivad, et Jäämehe kõhus elutses maohaavandeid tekitav ja maovähki haigestumise riski tõstev helikobakter. Mikroorganismi pärilikkusaine vihjab, et 6000 aasta eest võis Euroopas näha ulatuslikku sisserännet.

''Bakteri genoomi rekonstrueerimisel avastasime, et Jäämehe kõhus elutseb aasia helikobakterile sarnanev bakteritüvi. Arvestades, et tänapäeval võib pea kõigi euroopa nakkusekandjate soolestikust leida euroopa tüve, pidasime seda päris kummaliseks. Nimelt on seniste andmete põhjal arvatud, et maailmajagu iseloomustav helikobakter tekkis aasia ja aafrika tüve ristumisel vähemalt 10 000 aasta eest,'' selgitas Euroopa akadeemia jäämehe ja muumiauuringute instituudi direktor Zink Albert ERR Novaatorile.

Umbes 40–50 aasta vanune Ötzi hukkus aga alles umbes 5300 aastat tagasi, kui tänaseni tundmatuks jäävad ründajad tabasid kivinoolega mehe õlga. Nooleots läbistas Ötzi arteri ja mees jooksis arvutuste kohaselt loetud minutitega verest tühjaks. Ötzi taasavastati 1991. aastal. Mehe säilmed olid sedavõrd heas seisus, et leiust teada andnud austria mägironijad kahtlustasid esialgu oluliselt hilisemat mõrtsuktööd. Sellest ajast saadik on muumiat uuritud pea kõigil võimalikel erinevatel viisidel, alustades röntgenkiirtest, lõpetades pärilikkusaine analüüsiga.

Põimunud saatus
Paari aasta eest leiti, et mehe soolestik pole sugugi tühi ja sisaldab poolseeditud toidu jäänuseid. Ötzi viimane söömaaeg oli koosnenud metsikust nisust küpsetatud leivast, lihast ja köögiviljadest. ''Usna pea pärast seda tuli meile idee otsida taime- ja lihamassist ka erinevate haigustekitajate jälgi. Eriti huvitas meid Helicobacteria pelory. Ka tänapäeval laialt levinud bakter, mis on inimesi kimbutanud ilmselt juba alates inimkonna koidikust saadik,'' meenutas Albert. Hinnanguliselt leiab bakterit nüüdisajal 30–50 protsendi inimeste soolestikust.

Eduard Egarter-Vigl ja Albert Zink Ötzit uurimas. Marion Lafogler/EURAC

''Lisaks on maailma erinevaid piirkondi iseloomustavate tüvede pärilikkusaine võrdlemisel järeldatud, et see levis maailmas koos inimeste asuala laienemisega. Nii võimaldab bakteri DNA uurimine öelda midagi ka Euroopas tuhandete aastate eest nähtud rändeprotsesside kohta,'' märkis direktor. Inimeste ja helikobakteri saatus on sedavõrd põimunud, et selle erinevate tüvede levik kattub ligilähedaselt inimeste keelkondade omaga.

Euroopat iseloomustav helikobakter on Põhja-Aafrika tüve ning kaugemas minevikus Kesk-Aasiast Lääne-Euroopani levinud ja tänapäeval vaid India põhjaosas elutseva tüve hübriid. ''Kuna Ötzi soolestikus elanud tüvi meenutab rohkem viimast, siis seab see kahtluse alla laialt tunnustatud teooria, et hübridiseerumine toimus juba tuhandeid aastaid enne Ötzi surma. Selle asemel võiks oodata, et Euroopasse hakkas umbes 6000 aasta eest saabuma pidev sisserändajate voog ehk seda ei asutatud ühe sisserändega. Praegune tüvi oleks tekkinud alles pärast seda,'' mõtiskles Albert.

Õnnetu inimene
Samuti leiti Ötzi soolestikus elanud helikobakteri geenianalüüsil, et sellel oli potentsiaali tekitada erinevaid kõhuhädasid nagu maohaavandeid ja gastriiti ning tõsta isegi maovähki haigestumise riski. ''Me ei saa muidugi kindlalt väita, et Jäämees vastavate kõhuhädade alla kannatas, kuna soolestiku kudede peenstruktuur pole säilinud sedavõrd hästi. Samas oleme eelneval valkude analüüsil leidnud, et kõhus leidub suhteliselt palju põletikuga seostatavaid valke, mis viitab mingisugusele haigusele,'' arutles direktor.

Igal juhul võis Ötzit pidada vähemalt tema tervise mõttes suhteliselt õnnetuks inimeseks. Jäämees kannatas artriidi tõttu selja- ja jalavalude käes, oli oma varasemas elus paar ribi murdnud, tema käed oli enne viimast rünnakut viga saanud ja eelnevale lisaks olid hakanud jäigastuma tema arterid. Laktoosi Ötzi organism lagundada ei suutnud.

Albert Zink plaanib aga oma kolleegidega järgmise sammuna välja selgitada, kas sarnaselt annab uurida ka teiste muumiate soolestiku mikrobioomi.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: