Ötzi surnukeha paistis 1991. aastal selle otsa komistanud turistidele sedavõrd värskena, et kutsusid mõrva kahtlustades politsei. Säilmete lähem uurimine viitas hoopis iidsemale tapatööle.

Sellest ajast saadik on teadlased leidnud muu hulgas jäämehe vasakust õlast arterit tabanud kivist nooleotsa. Samuti on diagnoositud mehel peatrauma. Lihtsalt öeldes anti talle vahetult enne surma millegagi vastu pead. Viimasel ajal on peetud seeläbi juhtivaks surmapõhjuseks saadud noolehaava ja/või korduvatest nuialöökidest traumasid.

Kompuutertomograafi ja röntgeniaparaadi tehtud fotosid analüüsinud Zürichi ülikooli antropoloog Frank Rühli leiab aga nüüd kolleegidega, et nooleots vigastas vaid jäämehe pindmisi kudesid. Sisemine verejooks oleks põhjustanud vaid 100-milliliitrise verekaotuse. Kuigi saadud haav oleks tekitanud nõrkustunde, poleks olnud see kahtlemata surmav. Peavigastused viitavad samal ajal pigem kukkumisele, kui koljut tabanud nuiahoobile.

Töörühm järeldab seetõttu, et jäämees külmus surmus. Selleks võis kuluda Rühli ja ta kolleegide sõnul kuni paar tundi. Analoogne, lumetormis surnuks külmumist hõlmav seletus pakuti välja juba vahetult pärast Ötzi surnukeha leidmist.

Euroopa akadeemia jäämehe ja muumiauuringute instituudi direktor Zink Albert nentis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris, et lõplikku lahendust Rühli hüpotees iidsele mõrvamüsteeriumile siiski ilmselt ei paku.

Tööd esitleti Ameerika Füüsikaliste Antropoloogide Seltsi aastakohtumisel.