Matkajad leidsid 1991. aastal ühest Austria piiri lähedasest Itaalia orust jäätunud laiba. Tegu oli mehega, kes suri nooletabamuse tagajärjel umbes 5300 aasta eest. Leidmispaiga järgi sai muumia hüüdnimeks Ötzi. Niinimetatud jäämees sai kuulsaks nii teadlaste kui ka laiema avalikkuse seas, sest andis muistsetest eurooplastest olulist uut teadmist, vahendab Nature News.

Kuulsa muumia ainetel tehtud kujutisi on ilmselt näinud nii mõnigi lugeja. Tavaliselt kujutatakse Ötzit pikkade lahtiste juustega ja kahvatu nahaga. Osalt jõuti sellise portreeni muumia kohta 2012. aastal tehtud geenijärjestuse põhjal.

Nüüd aga valmis Ötzi kohta uus ja põhjalikum genoomijärjestus. See viitab, et muistse mehe pealage kattis tõenäoliselt väga vähe juukseid. Samuti võis tema nahk tõenäoliselt olla seni arvatust oluliselt tumedam. Uuringu kaasautori ja Itaalia muumiauurija Albert Zinki sõnul leid küll üllatas teda, ent näib tegelikult loogiline: muumia ise on pigem tõmmumat tooni ja karvutu.

Pruunisilmne ja kahvatu?

Ötzi säilis jää sees niivõrd hästi, et andis juba vana DNA uuringute alguspäevil teadlastele hea uurimisvõimaluse. Aastal 2012 avaldatigi Ötzi genoomi esmane kirjeldus. Ühtlasi oli see üks esimesi ära järjestatud muistseid genoome. Toonane analüüs viitas, et Ötzil olid hele nahk ja varem siniseks peetute asemel pruunid silmad.

Samuti oletati toona, et Ötzi juured viivad stepirahvaste sekka. See tähendab, et ta võis põlvneda Ida-Euroopast ja Kesk-Aasiast pärit muistsetest karjakasvatajatest. Selline leid tundus uurijatele juba toona üllatav, sest stepirahvaste päritolu on levinud tänapäevaste lõunaeurooplaste seas. Uuringutest on aga teada, et stepirahvad saabusid Euroopasse alles 1000 aastat peale Ötzi surma.

Teadlased adusid siiski juba toona, et ei järjestanud jäämuumia genoomi päris veatult. Nüüd on vahepeal möödunud aastakümnega vana DNA uurimismeetodid üksjagu edasi arenenud. Sestap võtsid Albert  Zink ja kolleegid Ötzi puusaluust killuproove ning saatsid need Saksamaale järjestamislaborisse.

Uus ja kvaliteetsem genoom näitas, et Ötzi oletatav stepipäritolu on tõenäoliselt tänapäevase DNA-ga saastumisest tingitud väärtõlgendus. Nüüd täheldas töörühm hoopis märkimisväärsel määral viiteid Anatoolia põlluharijate juurtele.

Teisisõnu võis Ötzi pärineda varastest maaviljelejatest, kes elasid Vahemere ja Musta mere vahele jääval alal. Oletatavasti rändasid viimased Euroopasse ja segunesid kohalike kütt-korilastega. Ötzi genoomis aga kuigi palju Euroopa kütt-korilaste DNA-d ei leidu. See viitab, et tema esivanemad jäid vähemalt toona ülejäänud eurooplastest geneetiliselt eraldatuks.

Uus portree

Uuel analüüsil viitasid muumia nahapigmendiga seotud markerid, et Ötzi nahas leidus seni arvatust palju enam melaniini. Sestap oli ta ka tõmmuma nahaga, kui tänapäevased sitsiillased. Ühtlasi kandis Ötzi meessoole omase mustriga kiilanemise markereid. Muumia vanust ja karvutust arvestades kahtlustab Albert Zink, et Ötzi oli surmahetkel kiilanev.

Varasemad uuringud osutavad, et anatoollased juba elasid Ötzi eluajal Euroopas. Uuringuga mitte seotud Londoni Francis Cricki instituudi vana genoomi uurija Pontus Skoglundi sõnul pole niisiis sugugi üllatav, et muumial võisid olla Anatoolia juured. Zink aga märgib, et muumia kohta pole uue töö valguses kaugeltki veel kõik teada – alati on ruumi täiendavateks uuringuteks.

Uurimus avaldati ajakirjas Cell Genomics.