Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku ülemarst Külli Kingo sõnas, et kahjuks ei ole juuste hallinemist võimalik täielikult peatada, kuid selle kujunemist saab teatud määral aeglustada.

Tema sõnul on juuste halliks minemine loomulik protsess, mis tekib siis, kui juuksefolliikulites olevad melanotsüüdid ja nende tüvirakud kaotavad võime toota melaniinipigmenti. Hallinemise üks olulisemaid põhjuseid on oksüdatiivne stress, mis kahjustab nii melanotsüüte kui ka nende tüvirakke.

Uuringud näitavad, et vananedes väheneb juuksejuure loomulik kaitse. Selle tulemusel hakkab juukserakkudesse kogunema vesinikperoksiid, mis kahjustab värvi andvaid rakke, ning juuksed muutuvad halliks.

Kuidas siis halliks minemist aeglustada? Kingo sõnul tuleks hoida peanahk tervena, vältida selle ärritust, ravida kroonilisi nahapõletikke ning kaitsta juukseid liigse päikese eest. Oluline roll on ka toitumisel – hallinemise aeglustamiseks tasub toetada organismi loomulikku antioksüdantset kaitset.

"Praktikas tähendab see lihtsaid igapäevaseid valikuid: söö rohkem marju, näiteks mustikaid, põldmarju, sõstraid ja maasikaid, ning lisa menüüsse rohelisi köögivilju, nagu brokoli, spinat ja lehtkapsas. Samuti tasub täiendada toitu pähklite ja seemnetega. Kasuks tuleb külmpressõlide kasutamine ning C- ja E-vitamiinirikkad toidud, nagu tsitruselised, paprika ja avokaado. Antioksüdandid ei suuda taastada hallide juuste endist pigmenti, kuid aitavad toetada melanotsüütide tervist, mis võib hallinemise kulgu aeglustada," ütles ta.

Ka stress võib hallinemist kiirendada, kuid see ei ole peamine põhjus. "Kõige suuremat rolli mängib geneetiline eelsoodumus," sõnas Kingo. Äkiline tugev stress viib keha nn häireseisundisse, aktiveerides sümpaatilise närvisüsteemi. See vabastab noradrenaliini, mis sunnib juuksefolliikuli pigmenti tootvaid tüvirakke liiga kiiresti tööle. Kui need rakureservid kuluvad, ei suuda folliikul enam uut pigmenti toota ning tekivad hallid juuksed.

"Seega võib tugev stress hallinemist selgelt kiirendada, samas ei ole tavapärane igapäevane stress reeglina piisav, et juuksed halliks muutuksid. Pigem on tegu kroonilise olukorraga, mis mõjutab immuunsüsteemi ja suurendab üldist oksüdatiivset koormust organismis," märkis ta.

Inimeste hallinemise kiirus sõltub ennekõike geneetikast ehk sellest, millal hakkavad melanotsüüte toetavad tüvirakud vananema ja kui vastupidavad on need rakud kahjustustele. Hallinemist võivad Kingo sõnul kiirendada ka mitmed teised tegurid. DNA kahjustuste ja oksüdatiivse stressi kuhjumine võib melanotsüütide tüvirakke kahjustada ning viia pigmenti tootvate rakkude kadumiseni.

"Oma osa mängivad ka elustiili- ja keskkonnategurid: suitsetamine, UV-kiirgus, õhusaaste ja juuste keemiline värvimine suurendavad oksüdatiivset stressi ning võivad viia hallide juuste varasema tekkeni. Harvematel juhtudel võivad varajast hallinemist mõjutada ka vitamiinipuudused, kilpnäärmehaigused ning autoimmuunprotsessid," lisas Kingo.