Mitmed terviseorganisatsioonid ja tarbijad on pikalt väitnud, et e-sigaretid on tavasigarettidest märkimisväärselt ohutumad. Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Jana Jaali sõnul tugineb see arvamus aga aegunud eksperthinnangutele. Tema sõnul viitavad värskemad uuringud rakkude tasandil muule. "Kindlasti ei ole see 90 protsenti ohutum number adekvaatne. Isegi siis, kui kahjustus on väiksem, ei tähenda see, et riski ei ole. Selline väljaütlemine võib anda ohtlikku valeturvatunnet," rõhutas Jaal. 

Tartu Ülikooli kopsukliiniku juhataja professor Alan Altraja lisas, et veipimine ei paku ohutut alternatiivi. Tema sõnul ei hoia e-sigaret kopse tervena, vaid tekitab kudedes lihtsalt teistsuguseid kahjustusi ja patoloogiaid kui tavasuits.

Erinevad mürgid, sama sihtmärk

Tavasuitsetamisel tekivad põlemisprotsessis tuntud vähitekitajad, näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ja nitrosamiinid. E-sigareti aurus neid küll pole, ent veipijad hingavad sisse teistsugust keemilist kokteili. See koosneb nikotiinist, propüleenglükoolist, glütseriinist, lenduvatest karbonüülidest ja maitseainetest. Lisaks jõuavad tänapäevaste suure võimsusega seadmete kaudu kopsudesse mürgised gaasid, näiteks lämmastikoksiidid ja vingugaas, ning hulk raskemetalle, sh nikkel, kroom, plii, arseen ja kaadmium.

Alan Altraja sõnul võib näiteks suure võimsusega seadmeid kasutades ladestuda kopsusompudesse juba üheainsa tõmbega sadu mikrogramme raskemetalle. Need ladestunud metalliosakesed on kopsurakkudele mürgised, põhjustavad pikaajalist põletikku ja soodustavad fibrootiliste muutuste ehk kopsukoe armistumise teket.

Mõlemad harjumused kahjustavad otseselt rakkude DNA-d, kuid teevad seda erisuguste mehhanismide kaudu. Jana Jaal selgitas, et veipijate rakkudes vallandavad oksüdatiivse stressi seadme kuumus ja aurus leiduvad metallid. E-vedelike magusad lisandid muutuvad seadmes kuumenedes genotoksilisteks ühenditeks ja aldehüüdideks. Samuti pärsib e-sigareti aur ensüümide tööd, mis muidu katkist DNA-d parandada aitaksid.

Erilist muret teeb onkoloogidele aga asjaolu, et veipimine põhjustab kiiret epigeneetiliste muutuste teket. See tähendab, et kemikaalid muudavad seda, kuidas geenid rakkudes avalduvad, programmeerides rakud sisuliselt vähieelsesse seisundisse. "Nii suitsetamine kui ka veipimine põhjustavad epigeneetilisi muutusi, mis võivad soodustada vähi teket. Seetõttu saame onkoloogidena väita vaid seda, et oht on tõsine," tõdes Jaal.

Kuna veipimist on ühiskonnas harrastatud suhteliselt lühikest aega, ei tea teadlased praegu veel sedagi, kas need sügavad geenimuutused on pärast harjumusest loobumist üldse pöörduvad.

Toiduainetööstusest pärit kopsulõhkujad

Kopsude seisukohalt kätkevad endas suurt ohtu e-vedelike maitseained. Toiduainetööstuses laialt kasutatavad ained, näiteks kaneelaldehüüd ja diatsetüül, on allaneelamisel ja maos seedimisel ohutud. Alan Altraja hoiatas aga, et kopsud ei oska nende keemiliste ainetega toime tulla. "Kuigi hingamiselundid on evolutsiooniliselt arenenud seedeelunditest, ei ole hingamisteed ega kopsud kohastunud vastu võtma ega käitlema aineid, mis on toiduainetööstuses lubatud. Kopsud on kohastunud vaid õhu hingamiseks," selgitas kopsuarst.

Neid sissehingates mürgitavad ühendid kopsurakke isegi siis, kui vedelik nikotiini ei sisalda. Maitseained häirivad hingamisteid katva epiteelrakustiku ripsmete funktsiooni, halvates pisikesed nn luuad, mis muidu hingamisteid sissetungivast saastest puhtana hoiavad. Kopsuarstid seostavad diatsetüüli sissehingamist otseselt oblitereeriva ehk lagundava bronhioliidiga, mida tuntakse nn popkorni kopsu nime all.

Lisaks keemilisele mürgitamisele halvab kuum e-sigareti aur kopsude puhastajarakkude ehk alveolaarsete makrofaagide tegevuse. See muudab veipijad tunduvalt vastuvõtlikumaks viirushaigustele, näiteks gripile ja koroonaviirusele. Molekulaarsel tasandil suurendavad e-sigaretid hingamisteedes teatud põletikuvalkude, täpsemalt teist tüüpi tsütokiinide taset, mis soodustab allergilist põletikku. Seetõttu suurendab veipimine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ja astma riski ligi poolteist korda.

Keerulised diagnoosid

Arstide sõnul tekitab tavasuitsetamine reeglina ägedat respiratoorse disstressi sündroomi (ARDS), kroonilist bronhiiti, KOK-i ja kopsuvähki. Veipimine toob aga kaasa terve rea ebatüüpilisi kopsukahjustusi. Nende hulka kuuluvad EVALI (e-sigarettide kasutamisega seotud kopsukahjustus), eosinofiilne pneumoonia, alveolaarne hemorraagia ehk verejooks kopsusompudes, organiseeruv pneumoonia ja bronhektaasia ehk püsivad bronhilaiendid.

Alan Altraja sõnul pole näiteks EVALI lihtsalt kerge köha, vaid patsient vajab ägeda kopsukahjustuse korral pahatihti intensiivravi ja mehaanilist ventilatsiooni. Kuigi 2019. aasta kurikuulsat EVALI puhangut seostati peamiselt kanepiühendi THC ja e-vitamiiniga, tekib professori sõnul raskeid kopsukahjustusi aeg-ajalt ka tavaliste nikotiinivedelikega. 

Arstidel on neid uusi haigusi aga väga keeruline diagnoosida, sest nad ei tea, mida täpselt otsida. Samuti pole selleks mõeldud teste. Seetõttu pani Altraja arstidele südamele, et ebatüüpiliste kopsuhaiguste puhul tuleks e-sigarettidest tingitud kahjustusi kahtlustada pigem varem kui hiljem. Patsiendi vastuvõtul tuleb selleks kokku panna väga põhjalik haiguse eellugu ja uurida üksikasjalikult, milliste ainetega patsient tegelikult kokku puutus.

Paljud suitsetajad proovivad terviseriske maandada nii, et tarvitavad igapäevaselt nii tava- kui ka e-sigarette. Professor rõhutas, et topeltkasutajad ei saavuta mingit tervisevõitu. "Nende kopsud on tegelikult suurema löögi all, kuna puutuvad kokku nii põlemisjääkide kui ka e-vedeliku kemikaalidega," nentis Altraja. Samuti suurendab topeltkasutus kopsuhaiguste kõrval oluliselt südame-veresoonkonna haiguste riski.

Professor juhtis tähelepanu, et e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks annab sageli hoopis vastupidise tulemuse. Nikotiinisõltuvus tugevneb ja kopsutervis halveneb. Biomarkerite uuringud näitavad, et topeltkasutajate kehas väheneb mürkide tase alles siis, kui nad suudavad tõmmata alla kümne tavasigareti päevas. Enamik topeltkasutajaid selle piirini aga ei jõua ja suitsetavad endiselt hoogsalt.

Isegi siis, kui pikaaegne suitsetaja saab vähidiagnoosi, ei soovita arstid asendustootena veipimist. Jana Jaal selgitas, et mittesuitsetajatel on vähiravi alati efektiivsem. Kui kopsuvähiga patsient jätkab suitsetamist või e-sigarettide tõmbamist, tekib ligikaudu kümnel protsendil neist kopsu uus pahaloomuline kasvaja.

Viitsütikuga pomm ootab plahvatamist

Jana Jaal selgitas, et kuigi nikotiini ei peeta esmaseks vähitekitajaks, soodustab see otseselt juba tekkinud kasvaja kiiret arengut. Nikotiin aitab kasvajarakkudel paljuneda, kasvatab koes uusi veresooni ja toetab siirete ehk metastaaside teket. "Neil, kellel kasvajad tekivad, ning kes seejuures jätkuvalt veipi kasutavad, avastatakse haigus ilmselt oluliselt levinumas staadiumis," hoiatas onkoloog.

Kopsude kõrval ohustab veipimine tõsiselt ka teisi elundeid. Kuna organism väljutab paljusid toksiine uriini kaudu, hoiatasid arstid, et sarnaselt tavasuitsetamisele hakkab veipimine tulevikus ilmselt põhjustama ka kusepõievähki. Jaal tõi siinkohal paralleeli värvitööstusega. Sarnaselt aniliinvärvidest pärinevatele aromaatsetele amiinidele, mis tekitasid töölistel kusepõievähki, koonduvad ka e-sigarettide kahjulikud jääkproduktid enne väljutamist kusepõide.

Onkoloogide jaoks tekitabki suurimat muret tõsiste haiguste pikk peiteaeg, mistõttu pole kahjude tegelik ulatus veel avaldunud. Vähitekitajate ja haiguse kliinilise avaldumise vahelise seose kinnitamine võtab sageli aega aastakümneid. "Oleme latentsusperioodi alguses," nentis Jaal: "Seos riskiteguri ja vähi vahel tuleb tavaliselt ilmsiks siis, kui hakatakse uurima, miks ühte või teist vähki on ühtäkki rohkem. Indiviidi tasandil on selleks aga siis juba liiga hilja".

Just eelnevat arvesse võttes peavad mõlemad tipparstid veipimise laialdast levikut rahvatervisele laastavaks. "Kopsutervise netokasu on rahvatervise seisukohalt praegu selgesti negatiivne ehk kasu asemel on hoopis kahju," tõdes Altraja. Maailmas tervikuna toovad e-sigaretid tema hinnangul kopsuhaiguste riskirühma miljoneid noori, kes ei oleks tavasuitsetamisega ilmselt kunagi alustanud.

Tervise Arengu Instituudi möödunud aastal ilmunud uuring maalib Eesti noorte e-sigarettide tarvitamisest üsna selge pildi. Noorte veipimine on kiires kasvutrendis ning proovimisiga on langenud varasemast allapoole, valdavalt 12–14 eluaastale. Seejuures oli 2024. aastaks viimase kuu jooksul e-sigarette tarvitanud tüdrukute hulk võrreldes 2019. aastaga enam kui kahekordistunud, kasvades 28 protsendini. Poiste hulgas oli neid 21 protsenti. Tavasuitsu oli proovinud viimase kuu jooksul iga kümnes noor.

Kokkuvõtlikult tähendab see, et kui 2019. aastal tõmbas igapäevaselt tava- või e-sigaretti 13 protsenti poistest ja 10 protsenti tüdrukutest, siis 2024. aastal 13 protsenti poistest ja 16 protsenti tüdrukutest.

Professor rõhutas, et lisaks vähiriskile ohustab veipimine otseselt laste ja noorte kopsude anatoomilist arengut, põhjustades püsivat kopsufunktsiooni langust juba varases eas. Varajane algus pikendab ühtlasi oluliselt kantserogeenide toimeaega kehas.

Jana Jaal hoiatas, et see mõju ei eksisteeri vaakumis – e-sigarettide kahjud lisanduvad teistele vanadele riskiteguritele, nagu alkohol ja ülekaal, ning uutele ohtudele, nagu õhusaaste ja magustatud joogid. Kokteil kokku kergitab tulevikus ühiskonna üldist vähikoormust.

Alan Altraja võttis arstide seisukoha kokku sama karmilt: "Veipimise propageerimine on väga halb ja rahvavaenulik mõte. Ainus tervisesõbralik meede on nii sigaretisuitsetamisest kui ka veipimisest täielik loobumine."