Sügise saabudes ja koolide ning töökohtade täitudes hakkavad taas levima hingamisteede viirused. Nakkushaiguste arst Pille Märtin selgitas, et viiruste levik käib hooajaliselt: põhjapoolkeral algab hooaeg oktoobris ja lõpeb mais, lõunapoolkeral vastupidi. "Viirused lasevad ringi ratast ümber maakera ja kuna inimesed rändavad tihedasti, on ka viiruste populatsioon elujõuline," lausus ta Vikerraadio saates "Huvitaja".

Märtini sõnul hakkab inimene hingamisteede viiruseid eritama juba enne sümptomite teket. Mõni inimene võib küll haigust märkamatult põdeda, aga sellegipoolest jagab ta seda edasi. "Üks tubli aevastus tekitab ümber inimese piraka aerosoolipilve, mille sees on nii suured kui ka väikesed piisad, mis püsivad õhus minuteid," selgitas ta. Mida parem ventilatsioon ja väiksem rahvahulk, seda väiksem on tõenäosus, et viirus jõuab järgmiseni.

Viirustele meeldib, kui inimesed kokku saavad. "Jagame omavahel teresid ja kallistusi, aga ka kõiki viiruseid ja baktereid, mis ühe või teise küljes toimetavad," lausus arst.

Kõige ohtlikumate viiruste seas on endiselt gripiviirus, mis võib põhjustada raskeid epideemiaid. "Gripiviirus oskab hävitada kopsukudet ja tabab kõige haavatavamaid," ütles Märtin.

Gripiviiruse iseloom muudab vaktsiini igal hooajal vajalikuks: "Viirus muudab oma välimust, mistõttu tuleb vaktsiin igal aastal uuesti luua. Mõnikord toimub aga suurem muutus ja tekib uus tüvi, mille vastu inimestel immuunsust pole ja siis sünnibki epideemia," lausus arst.

Sageli jäävad peres just lapsed haigeks, aga mitte alati vanemad. Märtin selgitas, et ema on lapsepõlvest saadik kokku puutunud paljude viirustega ja tal on tekkinud immuunmälu. Väikelaps seevastu on viiruste maailmas alles uus, kes püüab kinni kõik, mis mööda lendab.

"Lapsevanemana tundub õudne, et laps on kuus korda aastas haige, aga immuunsüsteem õpib selle kaudu," ütles arst. Vanaemad seevastu jäävad kergemini haigeks, sest vananedes immuunmälu enam ei tööta nii hästi.

Lihtsaim viis viiruste levikut piirata on arsti sõnul kätepesu. "Inimene puudutab oma nägu kakskümmend korda tunnis. Kui kätele satub ports viiruseid ja te sügate nina või kohendate prille, siis ongi kuri karjas. Piisab vaid paarikümnest viirusosakesest, et nakatuda," ütles arst.

Märtini sõnul on maailmas teada üle 1500 haigustekitaja, kuid vaktsiin on olemas vaid umbes 30 vastu. "Gripiviiruse ja koroonaviiruse vastu on vaktsiin olemas, samuti üsna uus RS-viiruse vaktsiin," loetles ta.

Kõige olulisem on kaitsta haavatavaid inimesi: väikelapsi, eakaid, vähiravi või siirdamist saanud patsiente. "Kui vaktsineerivad need, kes nende ümber on, kaitsevad nad sellega ka haavatavaid," rõhutas arst.

Viimastel aastatel on Märtini sõnul vaktsineerimise hirm kasvanud, sest inimesed ei mäleta enam, milliseid haigusi vaktsiinid tegelikult vältisid. "Kui leetrid, läkaköha ja teetanus kaovad vaateväljast, jääb vaid vanaema jutt ja hirm, et äkki juhtub vaktsiiniga midagi. Viirustel ja bakteritel on aga täiesti ükskõik, mida me neist arvame. Nii kui tekib tühi koht, läheb pidu lahti," sõnas ta.

Sageli võtavad inimesed just sügis-talvisel hooajal lisaks ka erinevaid vitamiine ja toidulisandeid. Märtin hoiatas lihtsate lubaduste eest, et toidulisand tugevdab immuunsüsteemi. "Tugev immuunsüsteem ei tähenda alati head. Intensiivravis on sageli just need, kelle immuunsüsteem on liiga tugev ja reageerib üle," märkis ta.

Immuunsüsteemi toetab tema sõnul mõõdukas uni, liikumine, tervislik toitumine ja stressi vähendamine. "Uni on tõestatud immuunsüsteemi taastaja. Kui magate vähe, siis põete haigusi sagedamini," ütles arst. Liigne sport, alkohol ja suitsetamine aga mõjuvad vastupidi.

Koroonaviirus ei ole samuti kusagile kadunud. Märtini sõnul ringlevad praegu peamiselt omikroni alatüved. "Need ei vii enam inimesi haiglasse, kuid teevad endiselt haigeks: nohu, köha, maitsetunde kadu, halb enesetunne," kirjeldas ta. Laboriandmetel oli koroonaviirus suve lõpus veel levinud, kuid nüüd hakkab grippi juurde tulema.

Lisaks gripile ja koroonale leidub kümneid teisi hingamisteede viiruseid: RS-viirus, adenoviirused, rinoviirused, paragripiviirus, metapneumoviirus jne. "Kõige tuntumad on gripp ja koroonaviirus, aga väikelastele võib ohtlik olla RS-viirus, mis võib põhjustada hingamisteede sulguse," märkis Pille Märtin.