Rospu sõnul ei tule Eestis tavaelanikkonnal praegusajal sõnu teetanus või lastehalvatus kuuldes selget pilti silma ette. "Tänu äärmiselt edukatele rahvastiku vaktsineerimisprogrammidele on need haigused nii palju ära kadunud, et meil on mitu põlvkonda juba emasid, kes ei ole neid haigusi näinud. Puudub perekondlik mälu ja ei osata karta," sõnas ta Vikerraadio saates "Huvitaja".

Elanikkonda kaitseb tema sõnul see, et praegused lapsevanemad ise on suures osas vaktsineeritud. Samuti on endiselt vaktsineeritud suurem osa lapsi. "See on siiski normaalne, et vaktsineeritakse [...], et tahetakse oma lapsi ohtlike haiguste eest kaitsta," märkis Rospu.

Ainsa haigusena on maailmast päriselt kadunud rõuged. "Kõik teised haigused: leetrid, läkaköha, mumps, punetised, difteeria – need on kõik maailmas olemas," loetles Rospu. Sel põhjusel ei saa tema sõnul nende vastu vaktsineerimisest loobuda. Kui vaktsineerimisega hõlmatus langeb, hakkavad haigused tagasi tulema, surmajuhtumite arv kasvab ja hirm paneb siis inimesi jälle rohkem vaktsineerima. "See tsükkel on korduvalt läbi mängitud juba maailmas. Samas need tsüklid on pikad, mõnikümmend aastat ehk see mälu jõuab jälle ära kaduda," osutas Rospu.

Leetrivaktsiin kaitseb eluks, paljud teised mitte

Terviseameti andmetel on läkaköha levik viimase aasta jooksul kaheksa korda kasvanud. "Läkaköha on selles mõttes eriline, et selle läbipõdemine ei tekita elukestvat kaitset," sõnas Piret Rospu. Samuti ei taga läkaköha vastu eluaegset kaitset vaktsiin.

"Läkaköha võib tekkida kõikidel inimestel, vanusest sõltumata. Eluohtlik on see väikestele beebidele, kelle hingamisteed on hästi pisikesed," jätkas Rospu. Kuna täiskasvanutel põhjustab läkaköha surmajuhtumeid harva, pole praegu Eestis universaalset soovitust, et kõik täiskasvanud peaksid end selle vastu uuesti vaktsineerima. Samas pole läkaköha Rospu sõnul ka täiskasvanule lõbus haigus, mida põdeda. "Köha kestab umbes sada päeva. Kolm kuud on väga piinav ja raske: ei lase öösiti magada, pikali minnes tekib lämbumistunne," kirjeldas ta.

Ühtlasi on tänavu Eestisse sisse toodud viis leetrite juhtu. Rospu sõnul on leetrid äärmiselt nakkav haigus. Enne Covid-pandeemiat oli just leetrite käes nakkavuse n-ö maailmarekord: üks leetrihaige inimene suudab nakatada 18-t vaktsineerimata inimest. "Kui leetrihaige inimene on näiteks arsti ooteruumis aevastanud, köhinud ja paisanud õhku leetriviirust, püsib see seal kaks tundi. Tund aega hiljem sinnasamasse ooteruumi minev kaitsmata inimene võib ka nakatuda," märkis Rospu.

Seepärast on oluline, et kogukonna immuunsuse tase leetrite vastu vaktsineerimisel oleks üle 95 protsendi. Eesti inimesed, kes on sündinud alates 1993. aastast, peaksid Rospu sõnul olema eluks ajaks vaktsineeritud. "Kes ei ole leetreid põdenud, on enne 1993. aastat sündinud ja vaktsineeritud kas ühe doosiga või kahe nõukaaegse doosiga, neile soovitatakse üks vaktsiinidoos," lisas ta.

Leetrite ohtlikkus seisneb esiteks selles, et isegi ilma tüsistusteta kulgevad need 40–41-kraadise palaviku ja tugeva silmapõletikuga. Teiseks tekitavad need inimesele umbes kolmeks aastaks immuunmälu puudulikkuse. "Järgneva kolme aasta jooksul keha ei salvesta infot uute põetud haiguste kohta. Kui tuleb mis iganes, näiteks gripp, siis keha ei võitle sellega normaalselt. Kopsupõletikku surrakse palju rohkem," kirjeldas Rospu. Tüsistustena võivad leetrid põhjustada aga kopsupõletikku, kurdiksjäämist, surmaga lõppeda võivat ajupõletikku ja pimedaks jäämisega päädida võivat silmapõletikku.

Kolmanda raske haiguse difteeria sagedaste üksikjuhtumitega paistab Rospu sõnul silma Läti. "Eestis oli seda viimati 2001. aastal ja kui ma ei eksi, see oli sisse toodud reisilt. Samas Lätis on millegipärast difteeriat praktiliselt pidevalt," arutles ta. Difteeria on bakterhaigus, mille bakter eritab difteeria toksiini. Just viimane on ohtlik, sest tapab hingamisteede limaskestarakke ja põhjustab lämbumist. "Difteeriavaktsiin ei ole bakteri enda vastu, vaid ongi toksiini vastu," märkis Rospu.

Kas täiskasvanud inimene võiks end mõne haiguse vastu uuesti vaktsineerida, sõltub vaktsiini tüübist. Nõrgestatud haigustekitajatega elus vaktsiinid, nagu leetrivaktsiin, kutsuvad Rospu sõnul eluks ajaks esile väga tugeva immuunvastuse. Seevastu inaktiveeritud vaktsiinidest saadav immuunvastus vajab aeg-ajalt meeldetuletamist. "Difteera ja teetanuse vastu saavad küll kõik täiskasvanud kümneaastase intervalliga riigi kulul ennast revaktsineerida," tõi Rospu välja.