Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva selgitas, et puuke leidub Eestis aastaringselt. Sõltub temperatuurist, kas nad on ärkvel või magavad. Kui päike välja tuleb, võib juba praegu leida aktiivseid, toitu otsivaid vereimejaid.

Millal puugid aktiivseks muutuvad, ei sõltu niivõrd sellest, mis kuu on, vaid pigem maapinna temperatuurist, lumekattest ja päikeserohkusest. "Mida päikeselisem on ilm ning see koht, kus puuk magab, seda tõenäolisemalt ta ärkab ning ronib välja, et endale laud katta ja süüa," sõnas Vikentjeva "Terevisioonis".

Ta rõhutas, et kui lund pole maas, peab metsas käies olema ettevaatlik, sõltumata aastaajast. Kui väljas on kaks-kolm kraadi sooja, siis puuk on näljane ning otsib toidupala. Praegu võib olla hommikul kell kaheksa liiga külm ning puugid magavad, kuid päeval võivad nad siiski ärgata.

Maria Vikentjeva sõnul ei ole vale aega, et end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Küll aga on praegu parim aeg. "Kes ei ole end veel vaktsineerinud, siis selleks, et olla hooajaks vaktsineeritud, on vaja teha kaks süsti kuuajase vahega. Praegu on õige aeg, et olla puugirikkaks hooajaks kaitstud," ütles ta.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Neist kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vahega ning kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus tugev, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Korduvvaktsineerimist tuleks Eestis kui puukentsefaliidi levipiirkonnas teha kolme kuni viie aasta järel.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haigus võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi näiteks tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid ning jäsemete halvatust jms.