Puugid ohustavad aina enam linnas elavaid inimesi
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva märkis "R2 päevas", et puugid ohustavad aina enam ka linnaelanikke.
Väite, et puukide pärast peavad kõige rohkem muret tundma inimesed, kes elavad maal, lükkas Vikentjeva kohe ümber. "Puugid elutsevad ka linnapiirkondades. Mitte ainult maainimesed ei kohtu puukidega, vaid ka linnainimesed kohtuvad viimasel ajal puukidega," sõnas ta.
Tänaseks on kätte jõudnud puugihooaja keskpaik. "Teame, et praegu on puuke arvukuselt pisut vähem, kuna on kuumaperiood," tõi Vikentjeva välja.
Kõige tuntumad haigused, mida puugid levitavad, on entsefaliit ja borrellioos, kuid samuti on teada erlihhioos ja babesioos. Kui erlihhioosi kohta peab terviseamet ka statistikat, siis babesioos statistikasse ei kuulu. "Arstid panevad küll diagnoosi, aga meile terviseametisse see registreerimisele ei kuulu ja statistikat me selle kohta ei avalda."
Vikentjeva selgitas, et erlihhioosi ja babesioosi näol ei ole tegemist uute haigustega. "Aga need on väga haruldased, kuna nende nakkushaiguste tekitajad esinevad puukides väga harva," märkis ta.
Kui puuk on ennast inimese külge hammustanud, tuleks ta võimalikult ruttu eemaldada. Vikentjeva õpetas, et puugile ei tohi midagi enne eemaldamist peale määrida. Samuti ei tohiks teda sõrmedega eemaldada, vaid kasutada tuleks näiteks niiti või pintsette.
"Sõrmed ei ole nii peenikesed ja puuk on nii väike, et sa pigistad terve tema keha, mitte ei võta nii pea lähedalt kui võimalik. Kui sa teda pigistad või määrid midagi tema peale, siis kogu ta kõhuvedelik läheb koos haigustekitajatega sinu sisse," rõhutas ta.
Esialgu on normaalne, et puugihammustuse ümbert on nahk punane. Kui aga laik muutub paari päeva möödudes väga punaseks, tuleks arsti juurde minna.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "R2 päev", saatejuht Tarmo Lehari