Tallinna Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst Kersti Kink ütles "Vikerhommikus", et borrelioos pole lihtne haigus ei patsiendile ega arstile.

Kink rääkis, et puukentsefaliidi juhtude arv on viimase 10–15 aasta jooksul vähenenud, kuid borrelioosi diagnoose tuleb aina juurde. Osa sellest on seotud parema diagnostikaga, ent sageli peegeldab see korduvaid diagnoose: analüüsid võivad jääda positiivseks ka pärast edukat ravi ning see jätab patsiendile mulje, et tegu on uue nakkusega.

Enamik inimesi seostab borrelioosi punase laieneva sõõriga hammustuse ümber. Kuid lööve võib olla ka triibuline, lillakas, laikudena või üldse puududa. "Alati ei teki klassikalist ringi," kinnitas Kink. Oluline on jälgida oma enesetunnet: seletamatud liigese- või lihasvalud, väsimus või isegi südamerütmihäired võivad viidata borrelioosile, eriti kui eelnenud on puugihammustus.

Rahvasuus levinud väljend krooniline borrelioos ei vasta arsti sõnul tõele. Tegemist on pigem hilja diagnoositud juhtudega, kus haigus on organismis juba närve või lihaseid kahjustanud. Kui ravi alustatakse õigeaegselt, on tulemused oluliselt paremad. Samas võivad sümptomid pärast ravikuuri mõnda aega naasta ja kaduda. Seda nimetatakse postborrelioosi sündroomiks.

Kui puukentsefaliit kulgeb ägedalt ehk et nädalaga võib haige olla voodisse naelutatud, siis borrelioos areneb aeglaselt. Borrelioosi salakavalus seisnebki selles, et sümptomid ei pruugi ilmneda kohe. "Borrelioosi tekitaja leiab organismis koha, kus õiget aega oodata," lausus Kink.

Kõige kindlam viis puukentsefaliidi vastu on vaktsiin, mis annab eluaegse immuunsuse. Borrelioosi vastu vaktsiini ei ole, mistõttu jääb tähtsaimaks ettevaatus looduses: keha kontroll pärast metsas või aasadel liikumist ja puugi kiire eemaldamine. Mida vähem aega puuk kinnitub, seda väiksem on nakkusoht.