Ühe minuti loeng: kuidas puugihaigustest hoiduda?
Puuke on sel suvel eriti palju ning on üllatav, kui palju ehmatust võib põhjustada üks pisike mutukas. Nendega seotud riske annab siiski mitmel moel leevendada, leiab Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.
Haigustekitajad viirused ja bakterid on leidnud endale puukide näol suurepärase abilise, niinimetatud vektori. Puugid passivad kannatlikult oma sihtmärki ja viivad haiguse otse sihtmärgi kehasse. Terviseameti poolt 2025. aastal läbi viidud uuringu kohaselt kannab Eestis borrelioosi bakterit kolmandik puukidest. Borrelioosi esinemissagedus on piirkonniti erinev ja seda haigusetekitajat esineb veerandil kuni pooltel puukidest. Puukentsefaliidi viirust esineb alla vähem kui ühel protsendil puukidest, kuid see viirus esineb kolletena.
Puukide arvukus sõltub sellest, kus liiguvad ja pikutavad nende peremeesloomad, hiired, siilid, metskitsed, rebased, koerad, kassid. Seal on puuke rohkem.
Samuti on abi elurikkusest. Tõhusad puukide ja puugi munade, aga ka teetigude-nälkjate ning nende munade sööjaid on sadajalad, mardikate hulka kuuluvad jooksiklased, erinevad sipelgad, sealhulgas murelased ja rautsikud. Aedades ja parkides tasub hoida neile selgrootutele sobivaid elupaiku ja kindlasti hoiduda mürkide kasutamisest.
Euroopa aiandusökoloogid soovitavad jätta umbes 5–10 protsenti aiast looduslikuks: 2–3 m² lehekõdu, mõned palgid, kivid, paar vana oksa. Eelpoolnimetatud selgrootute elupaigaks on head ka multšitud pinnad, püsikupeenrad ja põõsaalused.
Kui tahame terved olla, peame puukidele täit tähelepanu pöörama. Enne puukide elupaika suundumist saame end lõhnastada nelgi-, kaneeli- ja muu õliga, mis puuke peletavad. Kui soovime kaitset enam kui tunnikeseks, siis sobivad paremini apteegist saadavad puuke peletavad pihustatavad preparaadid. Pärast looduses viibimist tasub üle vaadata end, oma lähedased ja lemmikloomad, ega mõni puuk kusagil ei roni.
Eluliselt tähtis on end lasta vaktsineerida tõeliselt raske haiguse – puukentsefaliidi vastu. Aastal 2023 registreeriti Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel Eestis üle 200 puukentsefaliidi haigusjuhu, aastatel 2024 ja 2025 kummalgi peaaegu 150. Hea on see, et tänapäeval osatakse puukide poolt siiratavaid haigusi ravida. Oluline on seista selle eest, et uute vaktsiinide väljatöötamiseks oleks piisavalt ressursse.
Looduses viibimine turgutab keha ja vaimu. Loodetavasti tulevad need, kellel puugi-hirm, sellega toime ning saavad looduses viibimisest rõõmu tunda.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa












