Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna ülemarst-juhataja Pille Märtin täheldas, et pärast koroonapandeemiat on kõigil gripihooaegadel olnud mõningased erisused. Võrreldes viimase kahe hooajaga, jõudis tänavuse hooaja tipp tema sõnul mõnevõrra hiljem kätte.

"Eelmisel ja üle-eelmisel hooajal algas gripi levik detsembris, see sai hoo sisse jaanuaris ning veebruari teises pooles hakkas gripihaigete voog haiglasse tasapisi lahtuma. Sellel aastal on raskuskese langenud veebruarisse ja märtsi ning näitab alles nüüd vaibumise tendentsi," sõnas Märtin.

Ta lisas, et kui varasematel hooaegadel, eeskätt enne pandeemiat, saabusid talve alguses kõigepealt A-gripi viirused, millele lisandus kevade poole B-gripp, siis praegu tometavad need kõik korraga. "Levivad nii A- kui ka B-gripp: kaks A-grippi ja B-gripp," tõdes ülemarst.

Samas ei paista, et varasemate aastatega võrreldes oleks tänavu rohkem inimesi haiglasse sattunud, tõi arst välja. "Möödunud ja ülemöödunud hooajal sattus gripiga haiglasse ligikaudu 1300 inimest. Nendest umbes 10 protsenti vajasid hingamisaparaadi abi või mingil muul moel intensiivravi," sõnas ta. Võrreldes eelmise aastaga on arstid märganud, et üle 60-aastasi satub haiglasse natukene vähem.

"Senistel andmetel on tänavu haiglas gripi tõttu käinud natukene üle tuhande inimese, kellest umbes 10 protsenti on vajanud intensiivravi. Kuna aga hooaeg pole veel läbi, jätkub gripiga haiglasse sattujaid veel lähemateks nädalateks. Vähemalt meie haigla praktika näitab, et gripi pneumooniaga sattub praegu iga päev keegi haiglasse," lisas Märtin.

Viimased kolm hooaega on Eesti elanikkonnast vaktsineeritud olnud keskmiselt 11–12 protsenti, tõi Märtin välja. "See on muide kümme korda parem tulemus kui kümme aastat tagasi. Toona oli meil hõlmatus kusagil kaks protsenti," märkis ta. Eriti on vaktsineeritus paranenud eakate ja laste seas.

Viimasel paaril aastal on lasknud end gripi vastu vaktsineerida veidi enam kui neljandik eakaid. "Selles mõttes on edasiminek toimunud. Möödunud hooajal ütles terviseamet, et lastest olid vaktsineeritud 14 protsenti. Hooaeg varem oli vastav protsent vaid seitse," ütles Pille Märtin.

Kulgeb rahulikumalt, aga samas venib

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber märkis, et praegust gripihooaega võib iseloomustada venivana. "Haigestumine hakkas sel hooajal tavapäraselt kasvama detsembri lõpus, kuid jaanuari esimesel nädalal peatus gripihaigestunute arv. Hooaeg jõudis haripunkti alles märtsi alguses. Haigestumuse maksimaalne tõus oli 33 protsenti, kuid järgmistel nädalatel see kas langes, püsis stabiilsena või suurenes 10–20 protsenti." sõnas ta.  

Üks põhjus võib Sõbra sõnul olla grippi haigestumuse intensiivse kasvuperioodi kokkulangevus jõulupühade ja koolivaheajaga. "Rohkete sotsiaalsete kontaktide tõttu peetakse lapsi olulisteks gripi viiruse levitajateks. Koolivaheaeg kui nii-öelda loomulik isolatsioon aitas muuta haigestumuse kõverat laugemaks ehk piiras viiruse levikut," arutles epidemioloog.

Sõber täpsustas, et üheaegselt on ringluses kolm gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09, A(H3N2) ja B. "Hooaja alguses domineeris A-gripiviirus (H1N1)pdm 2009. Sellest viirusest põhjustatud haigestumist peetakse kergemaks, kuid see levib enim laste seas. Veebruaris on toimunud muutused gripiviiruste levikus – suurenenud on A(H3) ja B-gripiviiruste osakaal, samas kui A(H1N1)pdm viiruse osakaal on vähenenud."

Domineeriva viiruse muutus võib Sõbra sõnul seotud olla haigestumuse kõrgel tasemel püsimisega. B-gripiviiruse osakaalu suurenemine aeglustas haigestumuse kasvu, sest selle levikupotentsiaal on üldiselt väiksem. Seetõttu kasvas grippi haigestunute arv aeglasemalt, selgitas ta.

"Vaatamata väiksemale levikupotentsiaalile on B-gripiviirusega seotud kliiniline pilt ja raskusaste sarnane A-gripiviirusega. B-gripi leviku tõttu püsivad nii gripijuhtude arv kui ka hospitaliseerimise tase veel mõni nädal üsna kõrge," lausus Sõber.

Samas kulgeb gripihooaeg tema sõnul rahulikumalt kui eelmisel aastal – haigestumine, hospitaliseerimine ja suremus on vähenenud. Kuna hooaeg kestab veel, siis lõpliku hinnangut praegu anda ei saa. "Üldhaigestumuse näitajate põhjal võib hooaega hinnata keskmiseks. Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 1086 inimest," märkis Sõber.

"Neist 47,1 protsenti olid 65-aastased ja vanemad, hospitaliseeritute mediaanvanus oli 76 aastat. Haiglaravi vajanud patsientidest 8,9 protsenti olid vaktsineeritud. Intensiivravi vajas 9,4 protsenti kõigist gripi tõttu hospitaliseeritutest, neist 77,5 protsenti olid 60-aastased ja vanemad," lisas ta.

TEHIK-u esialgsete andmete järgi on sel hooajal grippi surnud 59 inimest. Nende mediaanvanus oli 85,7 aastat ning 35 patsienti ehk 36 protsenti olid vanemad kui 80 aastat. "Kõigil neil oli lisaks kõrgele vanusele ka kaasuvad haigused, peamiselt kardiovaskulaarsed haigused," sõnas epidemioloogia osakonna juhataja.

Gripivaktsiini tõhusus sõltub suuresti sellest, kui hästi langevad vaktsiinis olevad tüved kokku hooajal ringlevate tüvedega. Tervetel täiskasvanutel jääb gripivaktsiini tõhusus keskmiselt 40–60 protsendi vahemikku. Samal ajal on mõnes teadustöös leitud, et terved täiskasvanud haigestuvad grippi keskmiselt 5–10 aasta tagant. Üldistades tähendab see, et vaktsiin vähendab iga-aastast nakatumisriski 10–20 protsendil 4–8 protsendini.

Teisisõnu vähendab vaktsiin küll haigestumise riski, kuid ei pruugi nakatumist täielikult ära hoida. "Küll aga aitab vaktsineerimine vähendada raskete, haiglaravi vajavate juhtude ning surmade arvu kuni 90 protsendi võrra," toonitas Sõber.

"Kuna vaktsiini ettevalmistus algab hiljemalt märtsis, et jõuda uueks hooajaks valmis, võib kokkulangevus mõnikord olla väiksem. Sel hooajal kattub vaktsiin hästi A(H1N1)pdm tüvega, kuid on vähem tõhus A(H3) vastu. Kuna hooaeg veel kestab, saab lõpliku hinnangu anda hiljem," võttis Kärt Sõber kokku.