Viroloog Irja Lutsar rääkis "Vikerhommikus", et koroonaviirus ei ole hooajaline viirus. Küll aga kulgeb see lainetena. Lutsari sõnul on raske öelda, kuidas lained kulgevad. "Mõnikord tundub, et iga kuue kuu tagant on uus laine, aga mõningad tõusud tulevad ka varasemalt," rääkis ta.

On ka teisi viiruseid, mis suviti esinevad. Gripp kaob Lutsari sõnul aprillis või mais ära ja sügisel tuleb tagasi. Aga entero- või adenoviirused esinevad aastaringselt. Kõige sagedamini nakatuvad inimesed hoopiski rinoviirusesse, sealhulgas ka suvel.

Iga aasta on koroonaviirusel olnud domineeriv tüvi. Eestis on aasta algusest laiemalt kanda kinnitanud tüvi JN.1, mis on laialt levinud ka mujal Euroopas. "Üldiselt on nii, et uus tüvi domineerib aasta otsa, siis kaob ära ja tuleb uus asemele. Vaktsiinid vaadatakse pidevalt üle ja neid täiendatakse," rääkis viroloog.

Noor terve inimene ei pea koroonaviirust Lutsari sõnul kuidagi eriliselt ravima. Pidev testimine ei ole samuti alati otstarbekas. "Terviseärevuse külvamine ei anna meile midagi. Kui inimene on haige, siis tuleb koju jääda ja isegi, kui koroonaviiruse test on negatiivne, aga inimene on nähtavalt haige, ei peaks seltskonda minema ja teisi nakatama. Ka haigusest paranemine on kiirem, kui me ei käi kogu aeg ringi ega püüa kangelast mängida," ütles ta.

Lutsari sõnul on koroonaviirus endiselt tervist laastav ja praegu on üle saja inimese Eestis haiglaravil, mõned neist ka juhitaval hingamisel. Inglismaa haiglad raporteerivad nakatunuid väga süsteemselt. "Kui vaatame nende arve, siis koroonaviiruse kõrgperioodil oli Inglismaa haiglates 35 000 inimest. Praegu on umbes paari tuhande ringis. Me ei tea, kas haiglates olijad olid seal kõik koroonaviiruse tõttu või on tehtud lihtsalt test ja see on positiivne, aga inimene võib ka muudel põhjustel haiglas olla. Aga koroonaviirus on jätkuvalt haigus, mis viib inimesi haiglasse ja võib surmaga lõppeda. Koroonaviirus on tõsine ja see mõjutab immuunsüsteemi ning paljud asjad on veel arusaamatud," lausus viroloog.

Kui inimene ei kuulu riskirühma ja tegemist on noore terve inimesega, siis nemad ei peaks end Lutsari sõnul koroonaviiruse vastu vaktsineerima. Riigid annavad aga soovitusi erinevalt. Ameerika Ühendriigid näiteks soovitavad kõiki vaktsineerida, valdav osa Euroopa riike aga soovitab riskirühma vaktsineerida.

"Vaktsiinid ei hoia nakatumist ära. Vaktsiinid on küll väga head aitamaks ära hoida rasket haigust ja surma. Ma ei ole leidnud ühtegi uuringut, mis oleks näidanud, et koroonaviiruse vaktsiin ei vähenda oluliselt rasket haigust ja suremust," rääkis ta.

Eakamad inimesed ja näiteks ka pahaloomuliste kasvajatega võitlevad inimesed peaksid end Lutsari sõnul kindlasti vaktsineerima kord aastas. Samas näiteks Inglismaal soovitatakse vaktsineerida kaks korda aastas: sügisel ja kevadel.

"Aga igal juhul riskirühm peaks end vaktsineerima. Gripi- ja koroonavaktsiini võib korraga teha. Ärge võtke seda riski, et põete lihtsalt haiguse läbi. Jah, kõik haigused ei lõpe halvasti, aga mõnikord võivad," ütles viroloog.

Augustist rakendus Terviseameti koroonastatistika arvestamisel kaks muudatust, mis toob kaasa nakkusjuhtumite koguarvu suurenemise. PCR testide kõrval lisanduvad nüüdsest statistikasse laboratoorselt kinnitamata diagnoosid ehk nakkusjuhtumid, mis on diagnoositud kliinilise pildi või enesetestimiseks mõeldud kiirtesti tulemuse alusel, mis on kinnitatud tervishoiutöötaja poolt.

Lutsar selgitas, et statistikat on vaja mõistmaks, kuidas haigus kulgeb. "Teadaolevate asjadega on alati kergem tegeleda kui teadmata asjadega. Kui inimene teeb testi kodus ja see on positiivne, siis mina soovitan perearstile helistada ja siis tema saab Terviseametit teavitada ja see paneb siis kirja," lausus ta.